Pressinõukogu arutas kaebust (anonüümne menetlus, kaebaja on Pressinõukogule teada) Eesti Ekspressis 21. juulil 2021 ilmunud artikli „Tallinna „ärimees“ pettis kindlustuselt välja 26 000 eurot. Järgmisel katsel aga muutus liiga ülbeks“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artikkel räägib müstilise käekirjaga sissemurdmistest Tallinna toitlustusettevõtja kinnisvarasse, millest ühel juhul oli kohtu hinnangul tegemist kindlustuskelmusega.

Kaebaja leiab, et artiklis on teda kujutatud pätina, kes osales kindlustuspettuses ja jäetud mulje, justkui oleks see kohtus ka tuvastamist leidnud. Kaebaja selgitas, et tegelikkuses tal kirjeldatud kindlustuspettusega mingit seost ei ole ning talle ei ole ka kunagi esitatud kahtlustust. Kaebaja ei ole rahul, et artiklis on tema nimevahetus seotud supervõimete, identiteedivahetuse ja kangelaskostüümiga ning ta leiab, et need väited tema kohta on eksitavad. Kaebaja leiab, et tema foto kasutamisega on loodud otsene seos pettustega ja see jätab mulje, et ta on üks kolmest pätist. Samuti ei ole kaebaja rahul, et temalt kommentaari ei küsitud.

Eesti Ekspress vastas Pressinõukogule, et kaebaja kasutab kahte nime ning artikli väide kahe identiteedi kohta on seega õige. Leht selgitas, et kaebaja on artiklis seostatud petuskeemiga läbi äripartneri sõnade. Samas märgib leht, et kaebajat ei ole kurjategijana käsitletud ja artiklis on selgelt väljendatud, et kaebaja osas muid tõendeid peale ühe osalise ütluste ei ole. Leht märkis, et tegemist ei ole konflikti sisaldava artikliga eetikakoodeksi punkt 4.2. tähenduses. Autor on artikli kirjutanud uurimisasutuste poolt kogutud tõendite ja kohtuotsuse alusel ning asjaosaliste käest eraldi seisukohta ei küsitud, sest seisukohad on üheselt väljendatud dokumentaalsetes tõendites. Leht leiab, et kaebaja ei ole artiklis kasutatud nimega identifitseeritav.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Ekspress rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.4., mis näeb ette, et ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja isik artikli põhjal identifitseeritav, kaebaja on fotol, mille pildiallkiri kasutab muu hulgas mõistet „pätt“. Pildiallkirja ja kaebaja isiku vahel seoste tekkimist lugeja silmis pole välditud. Samuti on kaebaja isik artiklis illustratsioonide, kujunduslike ja tekstiliste võtete kaudu paigutatud kindlustuspettusest rääkiva loo konteksti viisil, mis annab lugejale võimaluse tajuda teda ühel või teisel viisil kindlustuspettuse ehk kuriteoga seotud isikuna, kuigi sellekohast kohtuotsust kaebaja kohta ei ole.