Pressinõukogu on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ,

mis pakub lugejatele, kuulajatele ja vaatajatele võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi. Tegu on laiapõhjalise koguga, kuhu peale ajakirjanduse esindajate on kaasatud isikud meediavälistest sektoritest. Kokku on Pressinõukogus kümme liiget.

Pressinõukogu arutab kaebusi, mis laekuvad lugejatelt ajakirjanduses ilmunud materjalide kohta (täpsemalt on kirjas statuudis). Võrreldes kohtuga on Pressinõukogu menetlus kiirem ja tasuta.

Pressinõukogu koosolekud on kord kuus (juulis ja augustis koosolekuid ei toimu). Kui kaebusi on palju, siis võib kaebuse menetlemine venida mitme kuu pikkuseks.

Pressinõukogu loodi 2002. a Eesti Meediaettevõtete Liidu (siis kandis nime Eesti Ajalehtede Liit) poolt.

Pressinõukoguga on ühinenud lisaks Eesti Meediaettevõtete Liidu liikmetele Rahvusringhääling, BNS ja Levila. See tähendab, et kaebusi saab esitada nende kanalite peale.

Pressinõukogu kuulub Euroopa Sõltumatute Pressinõukogude Liitu (AIPCE, Alliance of Independent Press Councils of Europe).

pressinõukogu
Viimased uudised
21 november 2024Otsus nr 1209
21 november 2024Pressinõukogu mõistis Põhjaranniku õigeks
KAEBUSTE STATISTIKA
WP Data Tables
Pressinõukogu liikmed

Huvide konflikti puhul PNi liige kaebuse arutelul ei osale. 

Merili Nikkolo
Pressinõukogu esimees, Eesti Ekspressi peatoimetaja

Tarmu Tammerk
Pressinõukogu aseesimees, Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik

Karl-Eduard Salumäe
Äripäeva arvamustoimetuse toimetaja

Kaire Reiljan
Lääne Elu peatoimetaja

Evelin Jõepere
Jurist

Siiri Erala
Pärnu Postimehe peatoimetaja

Aarne Seppel
Postimehe eriprojektide toimetaja

Signe Ivask
Tartu Ülikooli ajakirjandussotsioloogia teadur

Olari Koppel
Õiguskantsleri asetäitja-nõunik

Meelis Eerik
Harju Maakohtu tsiviilosakonna kohtunik

Maige Prööm
Tegevsekretär

Kuidas kaebust esitada?

1.

Kirjutage kaebus vabas vormis

Kaebuses märkige kindlasti kaebamise põhjus ja väljaanne, kus ja millisel kuupäeval artikkel ilmus.

Püüdke vastata mõnele nendest küsimustest:

  • Milline fakt tundus ebaõige?
  • Kuidas teie huve või õigusi artiklis rikuti?
  • Mis teid artiklis häiris?

Võimalusel märkige Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punkt, mida teie meelest on rikutud. Pidage meeles, et hea ajakirjandustava rikkumine ei ole see, kui ajaleht avaldab mõtteid, millega te nõus ei ole.

Eetikakoodeks
Eesti ajakirjanduseetika koodeks

1. Üldised põhimõtted.

1.1. Demokraatliku ühiskonna toimimise eeltingimus on kommunikatsioonivabadus. Vaba ajakirjandus on selle tingimuse saavutamise vahend ja eeldus.
1.2. Ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist.
1.3 Vaba ajakirjandust, kui ta täidab kehtivaid õigusakte, ei tohi mingil moel piirata ega takistada info kogumisel ja avaldamisel.
1.4 Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon.
1.5 Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada.
1.6. Poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle tegevuse üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud. Samuti käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena neid, kes teenivad elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega.

2. Sõltumatus.

2.1. Ajakirjanik ei võta vastu ametikohti, soodustusi, tasu ega kingitusi, mis tekitavad seoses tema ajakirjanikutööga huvide konflikti ja võivad vähendada tema usaldusväärsust.
2.2 Ajakirjanik, kes edastab rahandus- ja majandusalast informatsiooni, ei tohi seda levitada eraviisiliselt ega kasutada isiklikes huvides.
2.3 Ajakirjanik ei tohi olla kajastatava asutuse või institutsiooni teenistuses.
2.4. Toimetuse töötajat ei saa tööalaselt kohustada kirjutama või tegema midagi taolist, mis on vastuolus tema isiklike tõekspidamistega.

3. Ajakirjanik ja informatsiooniallikas

3.1. Ajakirjanik, kogudes materjali avaldamise/edastamise jaoks, peab teatama vestluspartnerile, et ta on ajakirjanik ja millise väljaande/jaama juurest. Soovitav on teatada ka, mille jaoks informatsiooni kogutakse.
3.2. Ajakirjanik ei või kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi. Enne vestlust selgitatakse räägitu võimalikke tagajärgi.
3.3. Ajakirjanik peab rangelt kinni informatsiooniallikale antud lubadustest ja väldib lubadusi, mida ta ei suuda täita.
3.4. Ajakirjandusel on moraalne kohustus kaitsta konfidentsiaalseid informatsiooniallikaid.
3.5. Toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust. Ka juhul kui avaldatava/edastatava materjali autoriks ei ole toimetuse töötaja, kontrollib toimetus oluliste faktide tõesust.
3.6. Lapsi tuleb üldjuhul intervjueerida või temast ülesvõtteid teha lapsevanema või lapse eest vastutava isiku juuresolekul või nõusolekul. Sellest reeglist võib teha erandeid, kui intervjuu kaitseb lapse huve või kui ta on niigi avalikkuse tähelepanu all.
3.7. Ajakirjanik hangib heli- ja pildiülesvõtteid ning informatsiooni avalikult. Erandid on lubatud ülekaaluka avaliku huvi olemasolul, kui materjali pole võimalik teisiti hankida.

4. Avaldamisreeglid.

4.1. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil.
4.2.Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled.
4.3. Ei sobi rõhutada rahvust, rassi, religioosset või poliitilist kuuluvust ega sugu, kui sellel pole uudisväärtust.
4.4. Ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust.
4.5. Enesetappude ja enesetapukatsete uudisväärtust tuleb tõsiselt kaaluda.
4.6. Andmeid ja arvamusi konkreetsete inimeste tervisliku (nii vaimse kui füüsilise) seisundi kohta ei avaldata, välja arvatud juhul, kui inimene on andmete avaldamisega nõus või kui niisuguste andmete avaldamist nõuab avalikkuse huvi.
4.7. Vanemate vaidlusi laste hooldusküsimuste üle üldjuhul ei kajastata.
4.8. Avaldades materjale õigusrikkumistest, kohtuasjadest ja õnnetustest peab ajakirjanik kaaluma, kas asjaosaliste identifitseerimine on tingimata vajalik ja milliseid kannatusi võib see asjaosalistele põhjustada. Ohvreid ja alaealisi kurjategijaid üldjuhul avalikkuse jaoks ei identifitseerita.
4.9. Inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele.
4.10. Tsitaatide, fotode, heli- ja videomaterjali kasutamisel originaalist erinevas kontekstis tuleb olla ettevaatlik. Eksitus-ohtlik montaaž, samuti heli või pildi moonutus olgu varustatud asjakohase märke või teadustusega.
4.11. Fotod, fotode allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvustused ei või auditooriumi eksitada.
4.12. Välisautori poolt loodud ajakirjandusliku materjali sisu, konteksti ja avaldamisaega ei ole hea muuta autori teadmise ja nõusolekuta.

5. Vastulause.

5.1. Kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda kommentaari võimalust samas numbris või saates.
5.2. Vastulausega on õigus parandada avaldatud materjalis esinevaid faktivigu ja tsitaate. Vastulauseks ei saa nõuda rohkem ruumi/aega, kui oli kasutada kriitikaks. Vastulause tuleb avaldada viivitusteta ja märgataval kujul, ilma toimetusepoolsete hinnanguliste kommentaarideta.
5.3. Ebaõige informatsiooni ilmumise korral tuleb avaldada parandus.

6. Reklaam.

6.1. Reklaam ja suhtekorraldusmaterjal olgu auditooriumi jaoks selgelt eristatud ajakirjanduslikust tekstist/pildist.
6.2. Ajakirjanikud ja alalised välisautorid ei edasta samas kanalis reklaamteateid ega kirjuta oma väljaandes oma nime all kommertstekste.
6.3. Toodet või kaubamärki esitletakse ajakirjanduslikus materjalis vaid juhul, kui see on põhjendatud.
6.4. Tarbijale suunatud ajakirjandusliku materjali puhul peab auditooriumile selgitama, kuidas vastavate toodete valik tehti ning kuidas tooteid testiti.

Heaks kiidetud EALLi üldkoosolekul 29.01.1998

SULGE

Kui kaebuse põhjus pole päris selge, aga kaevata ikkagi tahaks, võib küsida pn@meedialiit.ee

2.

Tehke kaebealusest artiklist koopia

Lisage artikli koopia kaebusele ja saatke e-posti teel Pressinõukogule.

NB! Artikli koopia ei tohi olla pildifail. E-posti teel saadetud kaebus peab olema digitaalselt allkirjastatud. Kõik lisad palume esitada PDF-failidena.

Peale kaebuse esitamist täiendusi kaebusele vastu ei võeta ja seepärast tuleb kaebus esitada koheselt kõigi olemasolevate lisadega.

Pressinõukogu kontaktid
pn@meedialiit.ee

Kui soovite esitada kaebust Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) peale, tehke seda meediaeetika@err.ee, sest ERRis on kaebuste menetlemiseks ajakirjanduseetika nõunik. Kui sealt saadud lahend ei rahulda, võite pöörduda pressinõukogu poole, kes kaebuse uuesti üle vaatab.

3.

Kaebusaluse artikli ilmumisaeg

Jälgige, et kaebusaluse artikli ilmumisest pole möödas enam kui kolm kuud.

Vanemate materjalide kohta Pressinõukogu kaebusi vastu ei võta.

4.

Pressinõukogu ei menetle kaebust,

a) kui asjas on juba käimas kohtulik menetlus;

b) kui kaebuse esitaja ei ole tuvastatav;
Kaebuse esitaja märgib oma nime, kuid põhjendatud juhtudel võib Pressinõukogu jätta tema nime avalikkusele avaldamata. Samas peab Pressinõukogu olema kindel, et tegemist pole anonüümse kaebusega, mis võib olla kantud pahatahtlikkusest.

c) kui kaebus pole seotud hea ajakirjandustava järgimisega.
Ajaleheartikkel võib lugejas tekitada pahameelt selles esitatud faktide tõttu, mitte seepärast, et ajakirjanik on head ajakirjandustava rikkunud. Pressinõukogu pädevusse ei kuulu otsuste langetamine sisulistes vaidlustes, vaid ainult ajakirjanduseetika normide järgimise kohta.

ESITA KAEBUS
Pressinõukogu statuut
ja kodukord
PRESSINÕUKOGU STATUUT

1. Pressinõukogu (PN) on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mille eesmärk on lahendada väljaannete vastu esitatud kaebusi, mis laekuvad ajakirjanduses ilmunud materjalide kohta. Kaebusi saab esitada pressinõukoguga ühinenud organisatsioonide vastu.

2. Ajakirjanduskonflikte lahendades arvestab PN ühelt poolt ajakirjanduse huve vabalt infot saada ja levitada ning teiselt poolt avalikkuse õigustatud huve suhetes ajakirjandusega. PNi autoriteet seisneb ajakirjanduse valmisolekus pidada vabatahtlikult kinni heast ajakirjandustavast.

3. PNi võib pöörduda iga füüsiline või juriidiline isik, kellel on kaebusi tema kohta ajakirjanduses ilmunud materjalide peale (välja arvatud reklaam). Samuti võivad PNi pöörduda surnu või piiratud teovõimega isiku lähedased, kellel on kaebusi selle isiku kohta ajakirjanduses ilmunud materjalide peale. Sellisel juhul on Pressinõukogul õigus otsustada, kas kaebus võetakse menetlusse. Samuti võivad PNi pöörduda organisatsioonid kaebustega niisuguste materjalide avaldamise korral, mis on otseselt seotud nende tegevusvaldkonnaga. Sellisel juhul on Pressinõukogul õigus otsustada, kas kaebus võetakse menetlusse.
3.1. PN võib jätta kaebuse läbi vaatamata juhul, kui enne kaebust on lehes ilmunud vabandus või parandus.

4. Kaebuste menetlemiseks koguneb PN reeglina üks kord kuus.

5. PNi koosseis.
5.1. Eesti Ajalehtede Liit (EALL) kutsub PNi esindajaid ajakirjandusest ja väljastpoolt. EALL nimetab PNi 10 liiget kaheks aastaks (ajakirjanduse esindajaid 6, väljastpoolt 4 liiget). PNi esimese koosseisu järk-järguline rotatsioon algab pärast esimest tegutsemisaastat. Üks isik ei või olla PNi liige üle kahe tsükli.
5.2. PNi tööd juhib esimees, kes viib läbi istungid ja kirjutab alla otsustele.
5.3. PNi igapäevatööd korraldab PNi tegevsekretär, kes valmistab ette PNi istungid. Samuti vahendab tegevsekretär eelmenetluse käigus kaebajat ja ajakirjandusväljaannet, et võimaluse korral saavutada lahend poolte kokkuleppe teel. PNi tegevsekretäri võtab tööle EALL.

6. Kaebuste lahendamisel on PNi liikmed oma otsustes vabad, lähtuvad heast ajakirjandustavast, sealhulgas Eesti ajakirjanduseetika koodeksist. Otsustusprotsessis ei sõltu PNi liikmed PNi kokku kutsunud EALList. PNi liikmed ei esinda mitte niivõrd oma organisatsiooni või tööandjat, vaid iseend.
6.1. Töö korralduse sätestab PNi kodukord.
6.2. PNi otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosoleku osavõtjatest.
6.3. PNi kvoorum on 5 liiget.

7. PNi rahastavad EALLi liikmeslehed ja teised organisatsioonid või meediakanalid, kes toetavad ajakirjanduse eneseregulatsiooni.

8. PNi menetleb kaebusi,
a) mis on esitatud kirjalikult, koos konkreetse artikli koopiaga ning vajadusel selgitavate dokumentidega
b) mis puudutavad materjale, mille ilmumisest pole möödunud rohkem kui kolm kuud.

9. PN ei menetle kaebusi,
a) kui selles asjas on käimas kohtulik menetlus
b) kui kaebuse esitaja ei ole tuvastatav
c) kui kaebus pole seotud hea ajakirjandustava järgimisega.

10. PNi otsused on taunivad (kui PN tuvastab hea ajakirjandustava rikkumise) või õigeksmõistvad (kui PN ei tuvasta hea ajakirjandustava rikkumist).

11. Ajalehed kohustuvad avaldama PNi tauniva otsuse. PNi otsused tuleb avaldada muutmata kujul ilma toimetuse kommentaarideta. Veebiväljaanded kohustuvad avaldama PNi tauniva otsuse artikli juures, mille puhul PN rikkumise tuvastas. Lisaks viitama PNi otsusele vaidlusaluses artiklis. Ringhäälingujaamad kohustuvad avaldama PNi tauniva otsuse eetris. Kõik PNi otsused avaldatakse Internetis EALLi koduleheküljel PNi rubriigis.

12. PNi osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides otsustab Eesti Meediaettevõtete Liidu nõukogu PNi ettepanekul juhul, kui osalus on tasuline. Liikmemaksuta organisatsioonides osalemise otsustab PN.

13. Kaebuse lahendamisel PNis ei kuulu poolte õigusabikulud hüvitamisele ja kumbki pool kannab kaebuse menetlemisega seotud võimalikud õigusabikulud, sh menetluskulud, ise.

Kinnitatud EALLi nõukogus 22.08.2002
Täiendatud 14.06.2007, 26.03.2009, 18.06.2009, 29.05.2014, 25.02.2016, 04.05.2023, 19.09.2024

PRESSINÕUKOGU KODUKORD

1. Liikmete kohustused

PNi liige on kohustatud:
1.1 osalema PNi istungitel. Mitteosalemisest ja selle põhjusest tuleb informeerida tegevsekretäri;
1.2 teavitama tegevsekretäri oma seotusest arutlusel oleva kaebusega, kui liikmel on huvide konflikt. Sel juhul liige ei osale asja arutlusel;
1.3 tutvuma talle saadetud kaebustega ning kujundama oma seisukoha arutluseks;
1.4 pidama nõupidamisruumi saladust, st mitte levitama infot kaebuste arutluse käigust ega pooleliolevatest kaebusest.

2. Liikmete õigused

PNi liikmel on õigus:
2.1 eriarvamuse puhul esitada see protokolli lisamiseks. Eriarvamust reeglina ei avalikustata;
2.2 valida esimeest ja aseesimeest ning olla ise valitud nendesse ametitesse; PNi esimeheks saab valida ajakirjanduse esindaja ja aseesimeheks mittemeedia valdkonna esindaja. Iga PNi liige esitab tegevsekretärile oma ettepaneku esimehe ja aseesimehe kandidaadi osas. Esimehe ja aseesimehe valivad PNi liikmed kahe kõige enam hääli saanud kandidaadi seast. Võrdselt häälte jagunemise korral selgitatakse valituks osutunud kandidaat välja liisuheitmise teel;
2.3 taotleda eelmise istungi protokolli täpsustuste sisseviimist. Vajadusel kontrollib tegevsekretär protokolli projekti aluseks olevaid märkmeid ja lindistusi;
2.4 teha ettepanekuid kodukorra muutmiseks.

3. Menetlus

3.1 Laekunud kaebused registreerib tegevsekretär. Kui on kahtlus, kas kaebus kuulub PNi pädevusse, teevad otsuse menetlusse võtmise kohta PNi esimees, aseesimees ja tegevsekretär. Organisatsioonid peavad otseselt nende tegevusvaldkonnaga seotud kaebuste puhul esitama ka kirjaliku nõusoleku inimestelt, kelle huvide kaitseks kaebus esitatakse. Ilma osapoolte nõusolekuta Pressinõukogu kaebust menetlusse ei võta.
3.2 Esimeses etapis püüab tegevsekretär saavutada kaebaja ja väljaande kokkulepet (väljaande vabanduskiri kaebajale või suuline vabandus; lugejakirja avaldamine; pooltevaheline kokkulepe, kui selgub, et väljaanne pole eksinud, vms).
3.3 Kui kokkulepet ei õnnestu saavutada, taotleb tegevsekretär toimetuse kirjaliku seisukoha kaebuse kohta. Peatoimetaja vastab 10 päeva jooksul. Seejärel arutab asja PN.
3.4 PNi liikmed saavad kaebuse materjalid kirjalikult hiljemalt 10 päeva enne istungit.
3.5 PNi istung ei ole avalik, kui PN pole otsustanud teisiti.
3.6 Tegevsekretär koostab koos esimehe ja aseesimehega otsuse projekti, mis võimalusel saadetakse PNi liikmetele enne istungit.
3.7 Istungil vastu võetud otsuse lõpliku sõnastuse vormistavad tegevsekretär, esimees ja aseesimees hiljemalt 7 päeva jooksul pärast istungit.
3.8 Otsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
3.9 Tegevsekretär saadab otsuse väljaandele. Tauniva otsuse saanud väljaanne avaldab otsuse 10 päeva jooksul muutmata kujul. Kui väljaande ilmumistsükkel on pikem, siis avaldab väljaanne otsuse hiljemalt teises numbris pärast otsuse kättesaamist.
3.10 Kui otsustamisel jagunevad hääled võrdselt, siis on otsustav Pressinõukogu esimehe hääl, Pressinõukogu esimehe puudumisel aseesimehe hääl.

4. Avalikkuse informeerimine

4.1 PNi otsused on avalikud ja nad pannakse üles PNi rubriiki EALLi koduleheküljel pärast nende saatmist asjassepuutuvale ajakirjandusväljaandele ja kaebajale.
4.2 PNi materjalid on avalikud seadusega piiratud ulatuses. Nõupidamisruumi saladuse tagamiseks ei avalikustata istungite protokolle. PN võib mitte avalikustada kaebaja nime, kui see on vajalik kaebaja huvide kaitseks (eeskätt alaealised, piiratud teovõimega täisealised või teovõimetud isikud, kuriteo ja vägivalla ohvrid).
4.3 Iga aasta 1. veebruariks esitab PNi esimees PNi tegevusaasta kokkuvõtte EALLi nõukogule. Kokkuvõte pannakse üles PNi rubriiki EALLi koduleheküljel.

Kinnitatud 26.09.2002 Pressinõukogus, täiendatud 11.06.2009, 19.11.2015, 02.02.2023, 23.11.2023