Hea tava lepped
Telefonimüügi hea tava kokkulepe

Elektroonilise side seadus (edaspidi ESS) ei kehtesta nõudeid elektrooniliste kontaktandmete kasutamisele otseturustuseks kui selline otseturustus toimub reaalajas toimuval mitmepoolse häälkõne kaudu (edaspidi ka telefonimüük).

Käesoleva telefonimüügi eetikakoodeksiga ühinenud ettevõtted soovivad tagada, et telefonimüük toimuks vastutustundlikul ja häälkõne saaja õigusi austaval ning tunnustaval viisil kooskõlas heade kauplemistavadega.

Hea tava kokkuleppe aktsepteerinud ettevõtjad tagavad, et tema töötajad või muud tema huvides tegutsevad isikud (sh agendid, töövõtjad, koostööpartnerid) järgivad hea tava kokkulepet klientide huvide kaitsel.

Telefonimüügi eetikakoodeksiga ühinenud ettevõtted lähtuvad mitmepoolse häälkõne kaudu teostataval otseturustusel allolevates põhimõtetest:

1. Telefonimüük

1.1  Telefonimüük on selline reaalajas toimuv mitmepoolne häälkõne, mille eesmärgiks on otseturustuse sõnumi edastamine kõne jooksul ning seejuures ei ole oluline, kas ettevõtja telefonimüük toimub telefonimüüki teostava ettevõtte enda või oma kliendi nimel või huvides.

1.2  Telefonimüügi ettevõte tagab kõigi andmete turvalisuse ja neile ligipääsu vaid kliendile ja kliendi nõusolekul ka kolmandatele isikutele ega võimalda neile ligipääsu kolmandatel isikutel seadusliku aluseta.

1.3  Telefonimüügi kõne üldised tingimused:

a)  telefonimüügi ettevõtte valib adressaadi vastavalt valimile, mis on koostatud võimalikult täpselt vastavalt toote või teenuse sihtrühmale;
b)  teistsuguse kokkuleppe puudumisel kliendiga võib telefonimüüki teostada tööpäevadel ajavahemikus 9.00 – 21.00 ja laupäeval 10.00 – 18.00. Muul ajal kõnesid teha ei tohi.
c)  samasisulist otseturustuse sõnumit ei või edastada samale abonementnumbrile sagedamini, kui 1 (üks) kord 2 kuu jooksul, va. kui see on vajalik asjassepuutuva pakkumise järelteeninduseks või toimub kokkuleppel kliendiga;
d)  telefonimüügi ettevõtja veendub enne kõne teostamist selles, et klient ei ole kasutanud enda keeldumisõigust kooskõlas käesoleva kokkuleppe punktiga 2;
e)  Telefonimüügi ettevõte ei varja kõnede tegemisel enda telefonimurit.

1.4 Teavituskohustused.

Iga telefonimüügi kõne puhul teavitab telefonimüügi ettevõte enne otseturustuse sõnumi edastamist kliendile selgelt ja arusaadavalt alljärgnevast:

a)  telefonimüügi kõne tegija tutvustus;
b)  kõne eesmärk (teenuse või kauba müük);
c)  andmed kliendi isikuandmete allika kohta kliendi sellekohasel nõudmisel;

Tarbija soovi korral keelata endale müügipakkumiste tegemine on müüja kohustatud tarbijat teavitama õigusest keelata oma kontaktandmete edaspidine kasutamine telefonimüügi teostamiseks (keeldumine);

1.5  Hoolsuskohustused. Telefonimüügi ettevõtja peab:

a)  enne otseturustuse sõnumi edastamist veenduma, et klient on sama isik, kellele kõne oli suunatud;
b)  lõpetama kõne, kui on põhjendatud arvata, et klient ei ole adekvaatne tegema lepingu sõlmimisele suunatud tahteavaldusi või kliendiks on alaealine isik ja puudub alaealise seadusliku esindaja nõusolek. Nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks teeb telefonimüügiettevõtja endast parima;

1.6  Telefonimüügi ettevõtte salvestab tehnilise võimekuse olemasolul kõik telefonimüügi kõned ning säilitab salvestise vähemalt 7 päeva jooksul võimaldamaks kliendile juurdepääs häälkõne salvestisele.

1.7  Telefonimüügi kõne jooksul tuleb kliendile tutvustada pakutava toote või teenuse põhiomadusi, hinda või selle kujunemise viisi ning muid asjassepuutuvaid müügitehingu tingimusi.

1.8  Ostuotsuse korral peab telefonimüügi ettevõte lõpetama kõne kokkuvõttega toote kirjeldusest, hinnast, kõikidest kaasnevatest kuludest, võimalikest transpordi- viisidest ning muudest olulistest tingimustest. Klienti tuleb teavitada kõigist sellistest õigustest ja sellisel viisil nagu seda näevad ette kehtivad õigusaktid (eelkõige võlaõigusseadus).

2. Kliendi keeldumine telefonimüügist

2.1  Kliendil on õigus igal ajal keelata temale telefonimüügi kõnede tegemine täielikult või osaliselt konkreetsete kaupade või teenuste osas. Keeldumisel ei ole tagasiulatuvat jõudu.

2.2  Keeldumise registreerib telefonimüügi ettevõtja tema poolt peetavas andmebaasis. Tehtav kanne sisaldab vähemalt kliendi nime, telefoninumbrit ning kande tegemise kuupäeva ning osalise keeldumise korral keelu ulatust.

2.3  Igakordne keeldumine kehtib kaks aastat alates selle registreerimisest telefonimüügi ettevõtte andmebaasis.

2.4  Telefonimüügi ettevõtja annab kliendi soovil kliendile ja kliendi nõusolekul ka kolmandatele isikutele teavet keeldumise kande olemasolu kohta; samuti parandab, täiendab või sulgeb kliendi nõudel tema kohta käivad ebaõiged või mittetäielikud andmed

2.5  Keeldumisõigust kasutanud kliendile on keelatud telefonimüügi kõnede tegemine välja arvatud juhul, kui kõne tegemiseks eksisteerib muu seadusest või lepingust tulenev alus – eelkõige kliendi sõnaselge nõusolek.

Eesti Otseturundus Liit

Veebis vigade parandamise hea tava lepe

1. Hea tava lepe reguleerib nii ainult veebi kirjutatud lugude kui ka läbi paberlehe veebi jõudnud lugude parandamist.

2. Kui selgub, et toimetus on teinud veebis ilmunud loos vea, siis:

a) kui viga on nii suur, et muudab loo mõttetuks, kustutada lugu esimesel võimalusel ja teavitada inimest või organisatsiooni esindajat esimesel võimalusel.
b) kui viga on vähem fataalne, teha loosse parandus ja lisada täiendava tekstiga (võimalusel pealkirja juurde, sellest väiksema fondiga) selgitus, millal ja mida on muudetud.

kui viga on pealkirjas, siis kirjutada pealkirja juurde, nagu eelmises punktis, a la pealkirjas tehtud täpsustus ja lisada aeg, millal see tehti.

3. Loo sees kustutada osa, mis osutus valeks ja kirjutada kogu lõik uuesti, viidates, et millal ja mida on parandatud. Uuesti kirjutatud osa on eristatav.

4.Vajadusel, kui tekst on kustutatud ja/või viga parandatud, teavitab ajakirjanik või toimetaja inimest või organisatsiooni esindajat ning ütleb, et viga on parandatud või lugu kustutatud.

Kinnitatud EALL nõukogus 26.02.2015

Online kommentaaride hea tava lepe

1. Eesti Ajalehtede Liit toetab veebikeskkonnas kommenteerimisvõimalust kui demokraatlikku ilmingut ning peab kommentaariume ühiskonna vabaks võimaluseks diskuteerida erinevatel teemadel ilma toimetuse sekkumiseta.

2. Ajalehtede veebiväljaannete juurde loodud kommenteerimisvõimalust ei  käsitleta ajakirjandusliku tegevusena ning seal avaldatud arvamused on lugejate seisukohad ning kajastavad ühiskonnas levivaid arvamusi, mille sisu eest ajalehed ei saa vastutada.

3. Arvestades tehnika arengut on võimalik kõigil isikutel, kellel on ligipääs internetile, levitada oma arvamust lugematule hulgale inimestele. Ajalehed ei peaks tegema kunstlikke takistusi tehnika arengust tingitud võimaluste kasutamisele. Samas arendamaks ühiskonnaliikmete vastutustunnet peavad kommentaatorid tunnetama vastutust oma sõnade eest.

4. Aastate praktika näitab, et kõige positiivse kõrval, mida Internet pakub, esineb ka ebameeldivat kõrvalmõju. Veebikeskkonnas ringleb vastutustundetuid kommentaare, mis ei vasta Eesti Vabariigi seadustele või rikuvad kolmandate isikute õigusi.

5. Et suurendada ajalehtede usaldusväärsust peab EALL vajalikuks kehtestada hea tava, kuidas sekkutakse liikmeslehtede online keskkondadele lisatud kommenteerimiskeskkondades toimuvatesse aruteludesse.

6. Hea tava kohaselt:

a. tuleb kommenteerimiskeskkonnast kustutada kommentaarid, mis  sisaldavad roppusi, õhutavad rahvaste ja rasside vahelist vaenu, sõda, kutsuvad üles  narkootikumide  ja relvade kasutamisele, riigi kukutamisele või reetmisele  või  konkreetsete isikute suhtes füüsilisele vägivallale, levitavad valet või halvustavad põhjendamatult teisi isikuid;
b. heale tavale mittevastav kommentaar tuleb kustutada mõistliku aja jooksul selle kohta teate esitamisest; juhul, kui kommenteerimiskeskkond keeldub kommentaari kustutamast, muutub ta vastutavaks jätkuvalt avaldatava kommentaari suhtes;
c. kohtu või politsei nõudel tuleb anda välja kogu informatsioon, mis on heale tavale mittevastava kommentaari salvestamise kohta;
d. võib rakendada muid meetmeid ebasobivate kommentaaride kirjutamise vastu (sõnafiltrid, varem reeglite vastu eksinud IP aadressi blokeerimine, õiguskaitseorganitele teatamine);
e. kehtiva seadusandluse raames ei peeta vajalikuks, et kommenteerimiskeskkonnad registreeriks kõik kommenteerijad ID kaardi või muu sellise tehnilise lahenduse alusel;
f. iga kommenteerimiskeskkond võib kehtestada täiendavaid reegleid.

Kinnitatud EALL nõukogus 30.10.2008

Reklaami ja ajakirjandusliku sisu eristamise hea tava

Eesti Ajalehtede Liidu liikmete ajakirjandusväljaanded lähtuvad reklaami avaldamisel ajakirjanduseetika koodeksist ning alljärgnevast heast tavast.

1. Reklaamina käsitletakse igasugusel kujul olevat kindla isiku poolt tellitud teavet sõnas, pildis või helis (sõnad, arvud, kujutised, muusika ja heliefektid), mille eesmärgiks on veenda või mõjutada kindlat auditooriumi.

2. Tulenevalt reklaamiseadusest on reklaam       vastutustundlik, aus, sünnis, hariv, kujundamaks arvamusi ja hoiakuid. Reklaami avaldajad ei kuritarvita auditooriumi usaldust.

3. Reklaam peab olema selgelt tähistatud ja eristatav ajakirjanduslikust materjalist, olenemata sellest, mis liiki või vormis ta on ja missuguseid meediakanaleid kasutatakse.

4. Väljaandjad on vabad otsustamaks reklaami tähistava sõna valiku osas (nt sisuturundus, reklaam on tasutud firma X poolt), milline sõna peab paigutatud olema reklaami ülaserva ja jätkureklaami puhul peab reklaami tähis seda saatma.

5. Igal ajakirjandusväljaandel on õigus ise otsustada reklaamide avaldamise üle tulenevalt lehe joonest, käesolevast heast tavast ja seadusest.

6. Ajakirjaniku pilti, häält, kujutist või viiteid temale ei kasutata reklaamides.

7. Paberkandjatel ilmuvad ajakirjandusvaäljaande reklaamvahelehtedel peab olema päismik, kus on öeldud, kes on selle reklaami tellija. Reklaamvahelehtede kujundamisel ei tohi matkida ajakirjandusväljaannet, mille vahel see ilmub. Reklaamvahelehtede lehekülgedel peab olema eraldi numeratsioon.

Kinnitatud EALL nõukogus 14.06.2007
Muudetud EALL nõukogus 31.10.2013
Muudetud EALL nõukogus 28.06.2016

Artiklite refereerimise hea tava

Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehed lähtuvad ajakirjanduslike materjalide reprodutseerimisel autoriõiguse seadusest ning alljärgnevast refereerimise heast tavast.

1. Igasugusel refereerimisel tuleb kohe artikli alguses märkida, millises väljaandes on artikkel ilmunud, soovitav on märkida ka selle pealkiri ja autor. Kui tegemist on mitme allika põhjal kirjutatud artikliga, siis tuleb see märkida võimalusel artikli alguses ja kui see (ajakirjanduslikult) ei osutu võimalikuks, siis vastava refereeritava lõigu alguses.

2. Algallikale tuleb viidata ka juhul, kui materjal võetakse uudisteagentuurist, internetiportaalist (refereerimise hea tava seisukohalt on elektrooniline ja paberkandjal väljaanded võrdsed) või mõnest muust kanalist, kus artikkel on juba refereeritud kujul olemas.

3. Refereerimise motiveeritud maht on pealkiri ja üks lause. Kui üks ajaleht on kirjutanud artikli, mis tugineb teise ajalehe kirjutisele, siis on hea tava sellele viidata.

4. Päevauudiste refereerimine on tasuta seni, kuni see toimub uudise sisu edasiandmiseks vajalikul määral.

5. Kõigil muudel juhtudel peavad refereerijad taotlema artikli avaldanud väljaandelt ja/või autorilt eriloa. Selle teenuse eest võib artikli omanik kehtestada tasu.

6. Ajalehtede eriarvamused ja pretensioonid autoriõiguse seaduse ja refereerimise hea tava tõlgendamisel vaatab läbi Eesti Ajalehtede Liidu nõukogu.

7. Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehed lähtuvad käesolevast kokkuleppest ja omavahelistest lepingutest. Juhul, kui on vastuolu käesoleva kokkuleppe ja omavahelise lepingu vahel, siis rakendatakse omavahelist lepingut.

Kinnitatud EALL nõukogus 28.04.2005

Ajalehe põhitunnused

Ajaleht on perioodiliselt (vähemalt kord nädalas/50 numbrit aastas) ilmuv trükiväljaanne, millel on omaette toimetus, arvamuste pluralism ning toimetuse materjalide eristatus tasulistest. Toimetus peab olema oma arvamustes vaba.

Ajalehe sisu iseloomustab temaatiline, žanriline ja funktsionaalne mitmekesisus, materjalide uudislikkus ning avalikku huvi pakkuv ainestik.

Ajaleht kujutab endast kirjalikku infoallikat päevakajaliste sündmuste kohta, mis on seotud avalike asjade, rahvusvaheliste küsimuste, poliitika, kultuuri ja muude selliste teemadega. Ajaleht võib sisaldada reklaami ja pildilist materjali.

Ajaleheks ei peeta riigiasutuse, kohaliku omavalitsusorgani või ettevõtte infolehte ning vaid reklaami ja/või kuulutusi sisaldavat perioodiliselt ilmuvat trükiväljaannet.