Lobitöö
Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevusest moodustab suure osa lobitöö, et esindada ja kaitsta meie liikmesorganisatsioonide huve.
Euroopas esindab Meedialiitu meie katusorganisatsioon News Media Europe (NME), kuhu kuulub üle 2500 meediaettevõtte, sealhulgas ajalehed, raadio, televisioon ja veebikanalid. NME  on pühendunud ajakirjandusvabaduse, professionaalse ajakirjanduse kestlikkuse ja ausa konkurentsi edendamisele.
Allpool toome välja nii NME kui ka Meedialiidu olulised teemad Eestis ja Euroopas.
News Media Europe’i strateegilised prioriteedid järgmiseks kolmeks aastaks (2021–2023).
Autoriõiguste direktiiv

Enamik liikmesriike võtab selle üle pärast 7. juunit 2021. NME eesmärgid oma liikmesorganisatsioonide toetamisel selles protsessison i) tagada mõistlikud autoriõiguste erandid, et kaitsta ajakirjanduslikku sisu ja toimetuse kontrolli (artikkel 15), ii) suurendada ajakirjanduse kirjastajate volitusi läbirääkimistel veebiplatvormidega (kollektiivläbirääkimised, õiguste kollektiivne haldamine, vahekohus jne), iii) õiglase tasu saamine ajakirjandusliku sisu korduskasutamise eest (artiklid 15 ja 17).

e-privaatsuse määrus

Määruse ettepanek võib radikaalselt muuta küpsiste tehnoloogia ja sellega seotud reklaamipraktikate rakendamise viisi. NME eesmärk on tagada meediaettevõtete võime jätkata reklaami kaudu sisu müümist vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetele ja kindlustada meediaettevõtete õigus kontrollida nende sisu levitamist ja sellele ligipääsemist.

Digitaalsete turgude seadus

Määruse ettepanek on kriitiline hulga konkurentsiprobleemide suhtes, mida meediatööstus on viimase 15 aasta jooksul väljendanud seoses tehnoloogiagigantide ja õiglase juurdepääsuga andmetele, veebipõhiste paremusjärjestuste, rakenduste poodide reeglite ja veebireklaamide turgudega. NME laiem eesmärk on tagada 1) õiglane juurdepääs siduspublikule ja 2) õiglane kohtlemine ärikasutajatena. See tähendab ka tagamist, et platvormid peaksid meediakirjastajatega läbirääkimiste pidamisel järgima kohandatud tegevusjuhendit. Euroopa vajab väravavalvuritele rangeid reegleid, sest konkurentsieeskirjade jõustamine ei suuda sammu pidada.

Digitaalsete teenuste seadus

Määruse ettepanek reguleerib internetipõhiste vahendajate tegevust. NME prioriteedid seisnevad järgnevas: i) tagamine, et meediakirjastajad on vabastatud üldistest veebiplatvormi reeglitest ja säilitavad ajakirjandusväljaannete üle toimetusliku kontrolli; ii) ajakirjandusväljaannete kujundamine platvormide tingimuste või ühenduse standardite järgi; iii) meediakirjastajate ja tehnoloogiagigantide suhete läbipaistvamaks ja tasakaalustatumaks muutmine; iv) platvormide sundimine kehtestama toimivaid süsteeme autoriõigusi rikkuva sisu eemaldamiseks; v) tagamine, et uued reklaamieeskirjad oleksid suunatud suurtele veebiplatvormidele ja mitte ajakirjanduse kirjastajatele.

Euroopa meedia tegevuskava

Tegevuskavas esitatakse nii lühiajalised taastumismeetmed kui ka pikaajalised digitaalse ümberkujundamise investeeringud uudistesektori jaoks. NME eesmärgid on järgmised: i) selle tagamine, et ELi vahendid oleksid uudismeedia ettevõtete jaoks kättesaadavad ja neid saaks hõlpsamalt taotleda; ii) sihipärane NEWSi investeerimisfond juhtudeks, kus on vaja investeeringuid (nt autoriõiguste ja andmete infrastruktuur, uued tehnoloogiad, väikeste uudistetoimetuste digitaalne ümberkujundamine jne); iii) uudistesektor kaasamine sidusrühmade dialoogi komisjoniga (nt Euroopa uudiste koondamise arutelude plaanid, ühine andmeruum).

Euroopa demokraatia tegevuskava

Tegevuskava on tugineb järgnevale: 1) vabade valimiste edendamine; 2) meediavabaduse ja pluralismi tugevdamine; ja 3) desinformatsiooni vastu võitlemine. NME peamised eesmärgid on i) ajakirjanduse iseregulatsiooni kaitsmine, ii) hoolitsemine selle eest, et suurtele veebiplatvormidele mõeldud (kaas)reguleerimine (nt poliitiline reklaam, koondamisreeglid, desinformatsioon) ei reguleeriks juhuslikult meediakirjastajaid, iii) õigusaktide täiustamine ajakirjanike ohutuse tagamiseks, ja iv) konkreetsete ELi meetmete tagamine meedia hõivamise vastu riigi poolt.

Desinformatsiooni tegevusjuhend

Euroopa Komisjon avaldab läbivaadatud desinformatsiooni tegevusjuhendi suunised (mai 2021). NME on töötanud osana meediaettevõtete koalitsioonist tagamaks, et i) kaasregulatsiooni seadustik jääb siduvaks ainult platvormidele ja mitte meediaettevõtetele, ii) ajakirjanduse sisu on kaitstud platvormi sekkumise eest ja seda ei saa kunagi käsitleda desinformatsioonina, iii) platvormide kohustused suurema läbipaistvuse ja aruandekohustuse osas annavad käegakatsutavaid tulemusi.

Digitaalne maksustamine

Tehnoloogiagigantide digitaalse maksustamise küsimus ei puuduta mitte ainult sotsiaalset õiglust, vaid ka võrdsete konkurentsitingimuste tagamist. Meediaettevõtted ja platvormid võistlevad mõlemad reklaamitulude pärast, kuid platvormid ei maksa oma tulult makse. On väga oluline, et rahvusvahelised ja ELi digitaalse maksustamise lepingud ei maksustaks meediaettevõtete reklaamitulusid meie habraste ärimudelite ja rolli tõttu demokraatias.

Soovitus ajakirjanike ohutuse kohta

Euroopa Komisjon valmistab ette soovitust (2021. aasta 4. kvartal) ajakirjanike ohutuse kohta. NME on olnud osa sidusrühmade dialoogiprotsessist ja teinud ettepanekuid soolise võrdõiguslikkuse ja vähemuste võimaluste suurendamiseks uudistesektoris. NME osaleb avalikus arutelus (tegevuskava on avatud kuni 20. maini). Mõni NME soovitus keskendub valdkonna juhitud algatuste edendamisele, ELi kampaania algatamisele ajakirjanike ohutuse ja Internetieeskirjade kohta uudistespetsialistide võrgus ahistamise vastu ja vastutustundlikumate veebis tegutsejate osas.

Vaigistuskaebuse (SLAPP) seaduse vastasus

Euroopa Komisjon avaldab õigusakti (2021. aasta 4. kvartal) kohtuasjade vastu, mille eesmärk on ajakirjanike vaigistamine. NME on valitud ekspertrühma, kes nõustab komisjoni õigusakti väljatöötamisel. Meie esmane eesmärk on tagada, et ELi õigusaktid muudaksid ajakirjanike vastu suunatud kuritahtlikud kohtuasjad keerulisemaks. Teiseks peaksid ajakirjanduse kirjastajad kui organisatsioonid, kes kannavad palgatud ajakirjanike kulud ja esindavad neid, saama uuest seadusest kasu, olema paremini varustatud sagenenud kohtuprotsessidele (sageli laimu tõttu) vastu astumiseks ja nende vaidlustamiseks.

Meediavabaduse seadus

Euroopa Komisjon teatas just (aprillis 2021) õigusakti ettevalmistamisest, mille eesmärk laiendada ELi vahendite kogumit meediavabaduse rikkumistega võitlemiseks. Meie eesmärk on tagada, et õigusaktid keskenduksid sellele, mida tegelikult vaja on – nt sellele, et hoida ära meedia hõivamist riigi poolt, avaliku meedia juhtimist, audiovisuaalvaldkonna reguleerimisorganite sõltumatust – ega püüa reguleerida vaba ajakirjandust. Samuti on oluline tagada, et uued reeglid ei takistaks koondumist, kui see on vajalik kohalike või piirkondlike pealkirjade üleval hoidmiseks või lihtsalt avaliku sektori asutuste ja tehnoloogiagigantidega konkureerimiseks.

Andmestrateegia ja autoriõigused

Komisjon teatas intellektuaalomandi õiguste tegevuskava ja andmestrateegia osana ELi andmebaaside direktiivi läbivaatamisest (teine kvartal 2021), pidades nõu liikmetega. NME hindab, mil määral võib direktiivi läbivaatamine ohustada ajakirjanduse kirjastajate andmebaaside kaitset väljavõtete eest kolmandate isikute poolt, nt otsingumootorite kaudu. Selle prioriteeti hinnatakse uuesti liikmete tagasiside alusel.

Seisuga 30.04.2021

Meedialiidu lobitöö teemad Eestis
Kohtumenetluse avalikustamine

Meedialiidu eesmärk on tagada meediaväljaannetele võimekus käsitleda pooleliolevaid ja lõppenud kohtumenetlusi isikustatult. See tähendab, et meediaväljaanne võiks saada kohtuotsustest sama palju teavet poolte ja teiste menetlusosaliste kohta kui avalikul kohtuistungil osaledes. Kohtuistungil saab teada nii menetlusosaliste kui tunnistajate isikud. Umbisikustamine tähendab seda, et kohtupidamine ei ole avalik, mis on selges vastuolus põhiseadusega.

Allikakaitse realiseerimine kohtumenetluses

Meediavaidlusi on aasta-aastalt järjest rohkem. Meediateenuse seadusest tuleneb meediaorganisatsiooni kohustus allikat kaitsta. Samuti on menetlusseadustes ajakirjanikul õigus keelduda tunnistuste andmisest seoses allikaga. RK kinnitab, et tõepoolest allikakaitse on meedia privileeg. Samas on meediaettevõte tsiviilmenetluses täpselt samasuguses situatsioonis nagu iga teine menetlusosaline, ta on kohustatud tõendama neid asjaolusid, mida ta väidab. Sageli on meediaorganisatsioon vahendaja rollis, ta edastab allikalt saadud teavet. Allikat ei tohi paljastada. Seega meediaorganisatsiooni võimalused tsiviilmenetluses piiratud. Euroopa õigusruum tunneb anonüümse tunnistaja kaitset ka tsiviilvaidlustes. Eesti õiguses on anonüümne tunnistaja võimalik üksnes kriminaalmenetluses. Võimalik, et anonüümse tunnistaja instituuti oleks vaja ka teistes tsiviilvaidlustes kus pooled võivad olla ebavõrdses seisundis (näiteks töövaidlused). Tunnistaja isik võiks olla teada menetlevale kohtunikule, kes saaks veenduda selles, et tunnistaja on heauskne (Inimõiguste kohtu seisukoha järgi ei pea pahauskset allikat kaitsma). Anonüümse tunnistaja instituudi sissetoomise võimalus Eesti õigusesse vajaks täiendavat ja põhjalikku analüüsi.

Munitsipaallehed

Meedialiidu huvi ja ettepanek on lõpetada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatusega ajakirjandust jäljendada püüdvate, kuid tegelilkult kohalikes omavalitsustes  võimulolijate poliitilisi huvide eest seisvate ja vaba konkurentsi kahjustavate ajalehtede väljaandmine avaliku raha eest.    

Selleks teeme ettepaneku riigile, et:

  1. omavalitsusüksustel lubatakse rahastada ja levitada vaid oma ametlikke väljaandeid;
  2. ametlikes väljaannetes võib  avaldada üksnes sellist infot, mille avaldamiseks esineb seadustest tulenev avalik huvi;
  3. ametlikel väljaannetel keelatakse ajakirjanduslikku sisu loomine (sest saavad luua vaid sõltumatud ajakirjanikud);
  4. ametlikel väljaannetel keelatakse poliitilise- ja kommertsreklaami avaldamine.

Seisuga 30.04.2021