Tallinn, 22. veebruar 2019. Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) kujunduskonkursi žürii valis välja 2018. aasta parima kujundusega ajalehed nii paber- kui digitaalses formaadis, kokku hinnati võistlustöid üheksas kategoorias.

Erinevalt varasemast ei anna žürii sel aastal välja pronks- hõbe- ja kuldauhindu, vaid nimetas igas kategoorias kuni neli nominenti, kellest parim saab auhinna. Kokku antakse välja üheksa auhinda, nominatsioon võrdub aga varasemate aastate pronksauhinnaga.

Kohalike väljaannete (maakonna- ja linnalehed ning väiksemad nišiväljaanded) kogu kujunduse kategoorias oli seitse võistlustööd. Nominendid on Saarte Hääl (23. veebruari ja 14. juuni ajalehed), Virumaa Teataja (15. septembri ja 1. novembri ajalehed) ja Pärnu Postimees (23. veebruari ja 22. detsembri ajalehed).

Üle-Eestilise levikuga väljaannete kogu kujunduse kategoorias kandideeris seitse ajalehte. Žürii valis nominentideks Postimehe (22. septembri ja 28. detsembri lehed), Õhtulehe (19. juuli ja 22. detsembri lehed) ja Eesti Ekspressi (31. oktoobri ja 27. detsembri lehed).

Kohalike väljaannete olemuslugude kategoorias esitati 32 tööd kaheksalt ajalehelt. Nominendid on Tartu Postimehes 12. oktoobril ilmunud lugu „Talvivaara õppetund“ (lk 4 ja 5), Virumaa Teatajas 24. märtsil ilmunud lugu „Kas tunnete oma lapse sõpru? Üks neist võib olla VIIN“ (lk 8 ja 9), Pärnu Postimehes 17. märtsil ilmunud lugu “Silla alt maailmameistriks“ (lk 10 ja 11) ja Sakalas 16. jaanuaril ilmunud lugu „Kellele haamer, kellele lõng?“ (lk 8).

Üleriigiliste lehtede olemuslugude kategoorias saabus 31 tööd kuuelt ajalehelt. Žürii valis nominentideks Eesti Ekspressi Areenis 7. märtsil ilmunud kaaneloo “Nõukaajal polnud seksuaalkavatust vaja, sest noorukeid aitas ilukirjandus“ (lk 45-47), Õhtulehes 1. detsembril ilmunud loo „100 aastat Eesti laste mänguasju: vineerlehmast neegrinuku ja Lotteni“ (lk 12 ja 13), Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur 12. mail ilmunud kaaneloo “Kihelkondlik Eesti” ja Eesti Ekspressis 18. juulil ilmunud loo „Kes kui palju siis meie metsa pealt mullu raha taskusse pistis?“ (lk 16-17).

Kohalike väljaannete visuaalse kommunikatsiooni kategoorias hinnati 32 tööd üheksalt ajalehelt. Nominentide sekka jõudsid Virumaa Teataja 9. juuni esikülje fotogaleriiga “Igaühe jaoks on kuskil oma uks!”, Tartu Postimees 19. oktoobril ilmunud fotolooga ““Kaseke” kaob koos tänavakunstigaleriiga”, Virumaa Teataja 6. oktoobril ilmunud fotorohke illustratsiooniga loole “Stiil on elamise viis, elu on aga teadagi kirju” ja Sakala 23. märtsi juubeliesiküljega.

Üleriigiliste lehtede visuaalse kommunikatsiooni kategooriasse saabus 22 tööd viielt ajalehelt. Nomineeritud said Postimehes 25. mail ilmunud infograafika loole “Bussitranspordis tekib tasuline poolkuu”, Õhtulehes 14. aprillil ilmunud fotolugu “Mida näeb näitleja lavalt?” ja 2. juunil avaldatud fotolugu “Päikeseratta hommikusirutus Eestimaa kohal” ning Eesti Ekspressi 21. novembri Areeni avaküljel ilmunud illustratsioon loole “Biitide kunst ja äri ehk Miks mõned Nublu lood kostavad samamoodi nagu mõned välismaa lood”.

Avatud rühma esitati 20 tööd kümnelt ajalehelt. Nominentideks said Postimees 20. jaanuari Arteri esiküljega “Noor Miljonär Kristel Kruustük: Sorry, aga mul ei ole kontol miljoneid”, Õhtulehe 31. detsembri erileht “Võitluste Aasta”, Äripäeva lugude sari Eesti Vabariigi ajaloost läbi kümnendite ja Eesti Ekspressi suvesari “Kas tead, mida ma teen sel suvel?”.

Digilehtede artiklivaadete kategoorias osales kolm ajalehte. Nominendid on Eesti Ekspress ja Postimees.

Digilehtede uuenduste kategoorias osales kaks ajalehte. Žürii otsustas tööde vähesuse tõttu jätta auhinna välja andmata.

Digitaalsete üksikprojektide kategoorias osales kolm väljaannet viie tööga. Nominatsiooni pälvisid Postimees veebiprojektidega “Tarkusepäev ilma lasteta. 337 kooli, kus kell enam ei helise” ja “Olümpiamängud 2018” ning Eesti Ekspress looga “Kirjaniku surm. Lugu sellest, kuidas tapeti Silver Anniko ja tema elukaaslane Laine Mets”.

Kokku osales kujunduskonkursil 16 väljaannet 161 tööga.

Võitjad avalikustatakse 8. märtsil Tallinnas Õpetajate Majas toimuval pressipeol.

Žüriisse kuulusid Tartu Ülikooli ajakirjanduse õppetooli spetsialist ja kujundusekspert Roosmarii Kurvits, Äripäeva esindajana OÜ Kujundusvabrik kujundaja Margit Toovere, Eesti Ekspressi peakujundaja Tarmo Rajamets, Õhtulehe peakujundaja Risto Mandre ja Postimehe peakujundaja Kaido Kelp.

EALL