Tallinn, 30. november 2000. Valitsuse esitatud tuleva aasta riigieelarve projektis oli posti maakojukande toetuseks kavandatud 15 miljonit krooni ehk veidi vähem kui tänavu.

Teede- ja sideministeeriumi ettepanekul vähendas riigikogu rahanduskomisjon dotatsiooni 8 miljonile. Eesti Ajalehtede Liidu nõukogu arvates on tegemist kahetsusväärse veaga, mis tuleb parandada. Ajalehtede Liidu nõukogu seisukohad on järgmised:
1. Esialgne toetussumma posti maakojukandele tuleb taastada. Ajakirjanduse tellimused 2001. aastaks on valdavalt juba vastu võetud ja tellimishinda ei ole võimalik enam muuta. Teede- ja sideministeerium rikkus head tava, et kõik trükiajakirjandust puudutavad seadus- ja eelarvemuudatused arutatakse eelnevalt läbi Eesti Ajalehtede Liiduga. Oma ettepaneku läbisurumisel rahanduskomisjonis kasutati selle liikmeid eksitavat informatsiooni.
2. Maakojukande dotatsioon ei ole suunatud ühe või teise väljaande ega ka mitte Eesti Posti doteerimiseks, vaid maal elavate lehelugejate võrdsustamiseks linlastega. Ühel või teisel viisil toetab riik maakojukannet enamikes maailma riikides. Ülemaailmse postiteenuse osutamise konventsiooni järgi peab iga riigi territooriumil iga kodanik saama postiteenust samade tariifide alusel.
3. Vale on ministeeriumi ametnike väide, et ei taheta enam doteerida Skandinaavia meediamagnaate. Demokraatliku riigi majanduspoliitikas ei tohiks teha vahet kapitali rahvusel. Kuid otsustajad võiksid siiski teada, et just maapiirkondades levivad kohalikud lehed ja Maaleht kuuluvad valdavalt Eesti kapitalile. Just need lehed on paljude maainimeste jaoks ainsad regionaalsed infokanalid, mille funktsioone ei täide keegi muu. Isegi mitte avalik-õiguslik ringhääling, mis on sama Tallinna-keskne nagu teisedki infokanalid.
4. Ajakirjanduse igapäevase maakojukande abil toimib kogu postiteenuse osutamine maal. Igapäevased ajalehed annavad võimaluse hoida maal üleval ka operatiivset kirjakandevõrku.
5. Tegelikult oleks pidanud teede- ja sideministeerium taotlema järgmiseks aastaks riigieelarvest maakojukandele senisest suuremat dotatsiooni. Kõigil viimastel aastatel on väljaandjad pidanud tasuma vaatamata dotatsioonile maakojukande eest rohkem kui linnas. Näiteks viis korda nädalas ilmuva lehe kojuviimine maksab linnas 89 senti ja maal 1,32 krooni. Mõistes riigieelarve pingelisust väljaandjad loobusid läbirääkimistel Eesti Postiga taotlemast dotatsiooni suurendamist 2001. aastaks. Senise 15 miljoni krooni eraldamist peeti mõistlikuks kompromissiks.
6. Väljaandjate ja lugejate poolt vaadates peab maakojukande toetuse saama töö tegija. Ei ole tähtsust, kas tegemist on riikliku, riigi osaluse või täielikult eraettevőttega. Nii on mõistetud seda ka teistes Euroopa riikides.

EALL