Tallinn, 9. jaanuar 2001. Riigikokku jõudnud postiseaduse eelnõud on vaja tõsiselt muuta, et oleks tagatud postiteenuse kvaliteetne kättesaadavus üle kogu riigi, leiti teisipäeval Tallinnas toimunud postiseaduse eelnõu avalikul arutelul.

Eelnõus välja pakutud üleriikliku teenuse rahastamise skeem ei ole praktikas rakendatav ning ei taga seda, et postiteenust on võimalik võrdsetel tingimustel saada igal pool üle Eesti. Kui aga kannataks kirjade kojukanne maapiirkondadesse, võib halveneda ka lehtede kätteviimine.

Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) ja Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse (EOÜ) korraldatud arutelul osalesid poliitikud, omavalitsusjuhid, postispetsialistid, ajakirjanduse esindajad.

Postiseaduse oodatav mõju on kõige suurem küsimuses, kuidas tagada elementaarne postiside Eesti hõredalt asustatud maapiirkondades, ütles riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Kukk. Tema sõnul tuleks universaalse postiteenuse turg avada igale soovijale tingimusel, et ta osutab seda teenust üle terve riigi, mitte ainult enda valitud piirkonnas.

“See on puhtalt vaba turu variant, mis lähtub põhimõttest: saad õigused, tulevad sulle ka kohustused,” ütles Kukk. Ettepanekut toetasid mitmed teised esinejad.

Praegu on suurtes linnades postiturul mitmed firmad, mis tegutsevad vaid ühes piirkonnas, kus tegevus on kasumlik. Ainult AS Eesti Post teostab üleriiklikku universaalteenust.

Teede- ja sideministeeriumi esitatud seaduseelnõus ette nähtud postiteenuse rahastamise skeemi peeti seminaril ebapraktiliseks ja teostamatuks. Nimelt peaksid need firmad, mis pakuvad teenust vaid teatud piirkonnas, osa oma tuludest maksma üleriikliku teenuse pakkujale.

Ajakirjanduse levitamine ei ole postiseaduse eelnõu kohaselt postiteenuse osa. ASi Eesti Meedia juhatuse esimees Mart Kadastik juhtis tähelepanu, et olukord on samasugune mitmes teiseski riigis, kuna ajalehe väljaandmine ja levitamine on litsenseerimata tegevus, samal ajal kui postiteenuse osutamiseks on vaja luba. Kui ajakirjanduse levitamine oleks postiseaduses sees, tekiks konflikt vaba ettevõtluse vormi ja litsenseeritud tegevuse vahel. “Ei saa litsenseerida litsenseerimata tegevust litsensiomaniku seadusega,” ütles Kadastik.

“Seaduse asemel reguleerib suhteid hoopis paremini vastastikune majanduslik huvitatus,” lisas Kadastik. Tema sőnul on ajalehtedel ja praegusel üleriikliku teenuse osutajal ASil Eesti Post maakandega seoses ühised huvid: kuna ühe kirja kohta viiakse maapiirkondades kohale 3 ajalehte, siis on Eesti Postile kasulik, kui tal on palju ajalehtedest kliente. Seega aitab ajalehekanne ülal hoida ka kirjakande võrku.

Seminaril osalejad leidsid, et taoline avalik arutelu oleks pidanud toimuma enne, kui teede- ja sideministeerium eelnõu valitsusse ja riigikokku saatis. Valitsus on lubanud osalusdemokraatiat, kuid praktikas selleni ei jõuta. Siiski on veel eelnõud võimalik muuta, kuna teine lugemine riigikogus on alles ees.

Seminaril esinesid teede- ja sideministeeriumi asekantsler Tõnu Naestema, Tartu Ülikooli geograafia instituudi teadur Garri Raagmaa, Viljandi linnavolikogu liige Tauno Tuula, riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Kukk, AS Eesti Meedia juhatuse esimees Mart Kadastik ja Soome Posti nõunik Asko Saviaho.

EALL