Tallinn, 1. november 2001. Eesti Ajalehtede Liit suhtub poolehoiuga valitsuse algatusse määratleda ringhäälinguseaduses avaliku ringhäälingu rahastamise alused.

Valitsuse algatus tugineb ringhäälingute liidu, ringhäälingunõukogu ja kultuuriministeeriumi kokkuleppele, mille eesmärgiks oli kindlustada avaliku ringhäälingu stabiilne areng ning luua eeldused kõlbelise konkurentsi taastamiseks meediaettevõtluses. Kokkuleppe järgi peaks reklaami näitamine ETV-s lõpetatama 2002. aastal, samaaegselt hakkaksid erakanalid maksma litsentsitasu. Riigieelarveline toetus ETV-le tuleks fikseerida pikemaks perioodiks.

Eesti Ajalehtede Liit toetab reklaami väljaviimist ETV-st. Riigi poolt suuremahuliselt finantseeritava ETV tegevus reklaamiturul on oluliselt nõrgestanud ka Eesti trükiajakirjandust. Samas on just rahaliselt kindlal alusel ajakirjandus üheks demokraatia tagatiseks. Kõlvatu konkurentsi vältimine on üks põhjus, miks näiteks Põhjamaades ei ole avalikus ringhäälingus reklaam lubatud.

Kahjuks on valimiste lähenedes mõned Eesti poliitilised jõud taas ilmutanud soovi lükata avaliku ringhäälingu rahastamist puudutavad otsused edasi. Avaliku ringhäälingu sõltuvus ebakindlatest reklaamituludest ja iga-aastastest eelarvedebattidest annab poliitikuile võimaluse eelkõige ETV-d oma huvides mõjutada.

Ootamatu ettepaneku riigikogu menetluses oleva ringhäälinguseaduse muutmise seaduseelnõusse on teinud Mõõdukate fraktsiooni juht Marju Lauristin. Tema nägemuse järgi peaks ETV-st ja Eesti Raadiost aastast 2004 küll välja viidama tasuline reklaam, kuid säilima tasuta reklaam, sealhulgas poliitiline reklaam. Selle ettepaneku realiseerumine kahjustaks Eesti reklaamituru normaalset arengut ja meediaettevõtlust tervikuna.

Eesti Ajalehtede Liit kutsub riigikogu liikmeid üles kaaluma tagajärgi, mida toob Eesti ajakirjandusele ja seeläbi demokraatia arengule kaasa avaliku ringhäälingu kinnistamine poliitiliste manipulatsioonide objektina.

EALL