Pressinõukogu arutas Heimar Lengi kaebust Koidus 8. veebruaril 2007 avaldatud valimisreklaami peale ning otsustas, et ajaleht rikkus head ajakirjandustava.

Koit avaldas 8. veebruaril arvamuse ja valimisreklaami leheküljel Heimar Lengi poolt saadetud tasulise valimisreklaami „Tšekke ju polnud!” ning selle kohal lugejakirja „Heimar Lenk lollitas Räpinas valijaid”.

Heimar Lenk pole rahul, et tema tekst ei sisalda märget „Tasutud tekst”, kuigi ta oli selle avaldamise eest ajalehele maksnud. Samuti pole Heimar Lenk rahul, et otse tema reklaamteksti kohal oli teda halvustav lugejakiri inimeselt, keda terves Eestis ei ole. Kaebaja leiab, et ajaleht pettis lugejaid olematu isiku nimega lugejakirja avaldamisega ning ei näidanud, et valimisnupu puhul oli tegu tasutud reklaamiga. Heimar Lenk taotles lehelt ka vastulauset, kuid seda ei avaldatud.

Koit selgitas Pressinõukogule, et toimetusel ei tekkinud kahtlust, et lugejakirjale alla kirjutanud isikut ei olemas ning et kirja sisu on väär. Toimetuse hinnangul kiri laimu ega fakte ei sisaldanud ning selle autori tuvastamist ei peetud seetõttu vajalikuks. Koit märkis, et ei ole keeldunud andmast Heimar Lengile võimalust vastulauseks, sest kaebaja ei ole seda lehelt taotlenud. Toimetus otsustas võtta Heimar Lengi kirjutist kui arvamust ning arvestas selle Heimar Lengile esitatud arvest maha, uue arve sai Heimar Lenk toimetusest kaasa. Ka ei pea Koit põhjendatuks Heimar Lengi süüdistust, et tema lugu pole markeeritud, sest antud lehekülg „arvamus, valimisreklaam” lubab avaldada nii reklaamtekste kui ka arvamuslugusid. Koit tunnistas, et reklaamteksti veelgi selgemaks eristamiseks on vaja tuua loo juures ära „Tasutud tekst”, mida toimetus ka hilisemate valimisreklaamide puhul tegi.

Pressinõukogu otsustas, et Koit rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 6.1., mille järgi peab reklaam ja suhtekorraldusmaterjal olema auditooriumi jaoks selgelt eristatud ajakirjanduslikust materjalist. Pressinõukogu hinnangul ei olnud valimisreklaam Koidus lugeja jaoks selgelt eristatud, sest ei kandnud kirja „Tasutud tekst” ega olnud ka kujunduslikult muust tekstist eristatav.

Samas juhib Pressinõukogu toimetuste tähelepanu sellele, et lugejakirjadesse tuleb suhtuda suurema tähelepanuga ning kirja autori kontaktandmed või elukoht olema toimetuse jaoks tuvastatavad, vastasel korral tuleks kiri jätta avaldamata.