Pressinõukogu arutas Ülli Adamsoni kaebust Eesti Rahvusringhäälingus 9. novembril 2011 eetris olnud Pealtnägija peale ja leidis, et saatega ei ole head ajakirjandustava rikutud.

Pealtnägija saatelõik räägib ühest Lõuna-Eestis asuvast majapidamisest, millel tekkis konflikt neile raamatupidamisteenust osutanud Ülli Adamsoniga. Saatelõigus antakse sõna talupidajatele ja ühele endisele Ülli Adamsoni kliendile. Ülli Adamson Pealtnägija kinnitusel kaamera ees rääkida ei soovinud, küll aga vahendas saade tema kirjavahetust talupidajatega.

Ülli Adamson kaebas Pressinõukogule, et saade jättis vaatajatele mulje temast kui kriminaalsest petisest. Kaebaja ei ole rahul, et saatejuht ei küsinud temalt konkreetseid seisukohti saates esitatud süüdistustele. Samuti leiab kaebaja, et terves saatelõigus ei ole lauset, mõtet või faktiväidet, mis oleks tõene ja kontrollitud.

Eesti Rahvusringhääling selgitas, et saatelõigu sisust ei ilmne, et kaebaja käitumist hinnatakse „kriminaalseks“. Pealtnägija saatejuht suhtles kaebajaga kirja ja mitmel korral telefoni teel ning nende põhjalik kirjavahetus sisaldab etteheiteid, mida teised saates esinenud isikud kaebaja kohta esitasid. Rahvusringhäälingu kinnitusel keelitas saatejuht korduvalt Ülli Adamsoni intervjuud ja selgitusi andma. Rahvusringhääling lisas, et saates avaldati kaebaja poolt kirjavahetuses esitatud seisukohti.

Pressinõukogu otsustas, et Pealtnägija ei ole rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Pressinõukogu hinnangul on nii saatelõigust aru saada kui ka kaebaja esitatud lisadest ja kirjavahetusest näha, et Pealtnägija soovis Ülli Adamsoniga intervjuud saada. Intervjuust keeldumisel kasutati katkeid kirjavahetustest. Seega ei saa antud saatelõiku lugeda ühepoolseks. Samas juhib Pressinõukogu tähelepanu, et kui üks osapooltest on saanud piiramatult eetriaega, siis oleks hea kui teise osapoole saaks eetrisse lasta vähemalt telefoni teel või võimalusel ette mängida tema keeldumine. Samuti võinuks saatelõigus rohkem nimetada, et kaebaja keeldus intervjuust.

Pressinõukogu ei võta seisukohta kaebuses esitatud punktide osas (raamatupidamises abistamise aja algus, talu tegutsemisaeg jm), mis ei oma kogu loo ajakirjandusliku sisu osas olulist tähtsust või on esitatud paljusõnaliselt.