Tallinn, 6. märts 2020. Eesti Meediaettevõtete Liit avalikustas täna õhtul Tallinnas Õpetajate Majas toimunud pressipeol konkursi „Ajakirjanduspreemiad 2019“ võitjad.

Eesti Meediaettevõtete Liidu peapreemia – aasta ajakirjanik 2019 – sai Erik Gamzejev Põhjarannikust. Lisaks temale olid nominendid Heli Raamets Maalehest ja Sulev Vedler Eesti Ekspressist.

Anti üle ka ajakirjandustaustaga eraisikute Hans H. Luige, Igor Rõtovi, Toomas Leito, Jüri Ehasalu ja Margus Metsa rahastatavad elutööpreemia ja noore ajakirjaniku preemia. Noore ajakirjaniku preemia nominendid olid Pille Ivask Äripäevast, Kadri Kuulpak Postimehest ja Joosep Tiks Eesti Päevalehest. Võitja on Pille Ivask.

Pille Ivask on väga mitmekülgne noor ajakirjanik. Ta teeb tugevat tööd nii uudiste kui uurivate lugudega. Ta avaldab julgelt oma arvamust, toimetab nii veebis kui paberlehes, juhib raadiosaateid. Tema allikad paiknevad üle maailma. Kui ta kirjutab Eestis tegutsevast välisfirmast, ei piirdu ta helistamisega Eesti juhile. Enamasti jõuab lugejani kommentaar selle firma tippjuhilt. Ta on õppinud Tartu ülikoolis ajakirjandust ja magistriõppes demokraatiat ja valitsemist. Žürii tunnustab oma preemiaga Äripäeva ajakirjaniku Pille Ivaskit ja tema artiklitesarja  heausklike raha kokkumeelitavatest investeerimisskeemidest ja hoiu-laenuühistutest.

Elutöö preemia sai Raimu Hanson. Nominendid olid lisaks temale Toomas Kümmel ja Mati Määrits.

Raimu Hanson koos Linnar Priimäe ja Andrus Peegliga olid 80ndate legendaarse Edasi kultuuritoimetuse liikmed. Seal sündisid kultuuriküljed, mida kadestas ka tolleagne kultuurileht “Sirp ja Vasar”. Raimu toimetada on ka täna Tartu Postimehe kultuurikülg. Ta on 40 aastat järjekindlalt peegeldanud Tartu Vaimu ja otsinud ka selle maist kehastust. 2012.aastal oli ta selle lugupeetud isiku leidmisele väga lähedal. Artiklis “Kuidas käib Tartu vaimu käsi” avalikustas ta kahtlusaluste nimekirja: Tullio Ilomets, Hillar Palamets, Jaan Kaplinski, Peeter Volkonski, Hando Runnel ja Jaan Einasto.

Toomas Kümmel alustas ajakirjanikuna ajakirjas Heinakuu ja Eesti Ekspress 80ndate lõpus. Veidi hiljem asutas ta koos sõpradega esimeseks Eesti kvaliteetleheks nimetatud nädalalehe Eesti Aeg. Toomas Kümmeli tähelennuks võib pidada suurt võitu lahingus Eesti Panga vastu. Eesti Päevalehe artiklites ja oma raamatus “Isamaa rüüstajad” paljastas ta, kuidas pankurid ja poliitikud kõrvaldasid kümneid miljoneid dollareid kurikuulsast VEB fondist.

Mati Määritsa kursusejuhendaja oli 80ndatel legendaarne Juhan Peegel. Nooruslikus tippvormis olid ajakirjandusõppejõud Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm. Nende piitsutamisel sai Matist  tõeline Eestimaa maasool.  Ta on peaaegu 40 aastat järjekindlalt tõestanud, et ka väljaspool Tallinna ja isegi  lõunapool Tartut on elu ja inimesed. 24.aastat töötas Mati Määrits Põlvamaa lehes Koit. Täna jätkab ta uudiste vahendamist Lõuna-Eesti Postimehes.

Uuriva ajakirjanduse auhinna nominendid olid Postimehes 21. veebruarist 20. novembrini ilmunud Martin Laine, Holger Roonemaa, Jekaterina Minkova ja Eeva Esse lood Swedbanki rahapesust (21.02. „180 miljonit eurot hämaraid tehinguid Eesti Swedbankis“, 25.02. „Swedbanki leke: eksministri pereäri liigutas miljoneid varifirmade võrgustikku“, 20.11. „Oligarh ja 860 miljonit dollarit – Swedbanki riskantne saladus“); 29. aprillil ilmunud Eesti Päevalehe ja Eesti Ekspressi lugu „Marti Kuusiku suur saladus: peretuttavad räägivad, et uus minister on väga vägivaldne ja on kahel korral purustanud oma naise käeluu“, mille autorid on Sulev Vedler, Joosep Tiks, Toivo Tänavsuu, Erik Moora, Dagne Mihkels, Mikk Salu, Madis Jürgen ja Urmo Soonvald ning Eesti Rahvusringhäälingu saates „Pealtnägija“ 24.septembril ja 23. oktoobril eetris olnud Anna Pihli lood listeeriabakterist ja selle mõjust ning 24. septembril Eesti Ekspressis ilmunud Sulev Vedleri lugu „Kaks eestlast surnud. Nakkav ja muteeruv bakter hävitab tuntud kalatööstust“. Rootsi meediakontserni Bonnier ja ajalehe Äripäeva väljaantav uuriva ajakirjanduse auhind läks jagamisele Anna Pihli ja Sulev Vedleri vahel.

Parima venekeelse arvamuse nominendid olid Andrei Titov MK-Estonias 13. märtsil 2019 ilmunud arvamusega „Приплыли…“, Erik Gamzejev Severnoje Poberežjes 14. veebruaril 2019 ilmunud arvamusega „Заложники муниципальной политики 21-го века“ ja Marianna Tarassenko 27. veebruaril 2019 Rus.Postimehes ilmunud arvamusega “Куда хочется послать Языковую инспекцию”. Võitja on Andrei Titov.

Parima venekeelse loo nominendid olid Anastasiya Tido Eesti Rahvusringhäälingus 28. novembril 2019 ilmunud looga „Транзитная селитра: в опасности Маарду, Палдиски и пассажиры авиарейсов“, Andrei Babin MK-Estonias 28. augustil 2019 ilmunud looga „Наш корреспондент Сергей Довлатов“, Olga Lebedeva Rus.Postimehes 16. juulil 2019 ilmunud looga „Лжец уровня «бог»: брачный аферист загнал жительницу Эстонии в долги и не намерен останавливаться“ ja Roman Starapopov kolmest loost koosneva seeriaga, mis ilmusid venekeelses Delfis 15. jaanuaril „Просроченный паспорт и борьба с зеленым змием. Диджей из Таллинна и уроженец Ида-Вирумаа живут в питерской палатке для бездомных“, 25. veebruaril „ВИДЕО| Вернуть на родину! Delfi организовал встречу бездомного диджея с консулом ЭР в Петербурге“ ja 1. juulil „Бездомного уроженца Эстонии приняли в петербургском офисе Уполномоченного. Диджей намерен дойти до ЕСПЧ“. Võitja on Anastasiya Tido

Maakonnalehtede uudise nominendid olid Põhjarannikus 9. jaanuaril 2019 ilmunud Erik Gamzejevi lugu „Volikogu liikme firma jättis Jõhvi promenaadi ehituse pooleli ja sai vallalt veel ka hüvitust“, Põhjarannikus 9. novembril ilmunud Erik Kalda lugu „Jõhvi valitsemisstiil: hea palgaga töökohad omadele“, Pärnu Postimehes ilmunud Annika Kuusiku artiklid erakonna lõksu langenutest (15. veebruaril ilmunud „Kuidas meist vastu tahtmist ekrelased tehti“ ja 28. märtsil ilmunud „Kümned inimesed on lõksus erakonnas, kuhu pole kunagi astunud) ja Saarte Hääles ilmunud Mehis Tulki artiklid unikaalsest ehteleiust Saaremaal (21. septembril ilmunud „Unikaalne ehteleid maalib muinas-Saaremaast uue pildi“, 2. novembril ilmunud „Riik jätab ajaloolise kulla leidjad tasuta“ ja 19. detsembril ilmunud „Saarlased rahastavad kuldse ohvripaiga uurimist ise“). Võitja on Annika Kuusik.

Maakonnalehe arvamuse nominendid olid Tartu Postimehes 15. veebruaril 2019 ilmunud Eili Arula arvamus „Riik kinkis mulle jupi naabrimehe metsast“, LõunaLehes 19. detsembril ilmunud Ülle Harju arvamus „Valus tühjus“, Põhjarannikus 16. veebruaril ilmunud Erik Kalda arvamus „Eesti taandumine“ ja Saarte Hääles 20. detsembril ilmunud Raul Vinni arvamus „Jätaks nende pühade ajal peksmata?“. Võitja on Erik Kalda.

Maakonnalehtede olemusloo kategooria nominendid olid Erik Gamzejev Põhjarannikus 26. oktoobril ilmunud looga „Suuremeelne Eesti riik maksab taasiseseisvumise vastastele 3000 eurot pensioni“, Anu Viita-Neuhaus Virumaa Teatajas 14. detsembril ilmunud looga „Lisa. Eluaegne omastehooldaja“, Aivar Ojaperv Virumaa Teatajas 15. novembril ilmunud artikliga „Talumees Ajvor Loll netipättide võrgus. Kuidas nad seda teevad?“ ja Maarius Suviste Lõuna-Eesti Postimehes ilmunud lugude sarjaga vaesusest ja selle olemusest Lõuna-Eestis (17. aprillil ilmunud „Kuu lõpp lavkas: andke midagi sentide eest“, 26. aprillil ilmunud „Vaesus lööb hinge ehk Kuidas maal ellu jääda“ ja 25. mail ilmunud „Lapse abipalve lasteaias: «Tädi, kas süüa saaks?!“). Võitja on Anu Viita-Neuhaus

Multimeedia kategooria nominendid olid Delfis 28. märtsil ilmunud lugu „Nii tehakse filme tegelikult: vaata, kuidas sündis “Tõe ja õiguse” efektimaagia“, mille autorid on Ra Ragnar Novod, Heleri Kuris, Ats Nukki, Mart Nigola, Madis Veltman, Kristi Helme ja Mihkel Ulk; Ege Tamme ja Heleri Kurise lugu Postimehes 4. novembril „Põlev mootor ja rikkis arvutid. Tavalisest õppelennust Tallinna kohal sai ellujäämiskursus.“ ja Postimehes 18. juunil ilmunud lugu „Värvikad koodnimed, tundmatud gringod ja 1,4 tonni kokaiini. Eestlasest kapteni sissekukkumise lugu“, mille autorid on Oliver Kund, Helen Mihelson, Heleri Kuris, Aarne Seppel ja Endel Kasterpalu. Võitja on Delfis 28. märtsil ilmunud lugu „Nii tehakse filme tegelikult: vaata, kuidas sündis “Tõe ja õiguse” efektimaagia“, mille autorid on Ra Ragnar Novod, Heleri Kuris, Ats Nukki, Mart Nigola, Madis Veltman, Kristi Helme ja Mihkel Ulk.

Olemusloo nominendid olid Eero Epner Eesti Ekspressis 8. mail 2019 ilmunud looga „Sest nad saavad“, Kadri Kuulpak Postimehes 5. veebruaril 2019 ilmunud looga „“Mida ta elus valesti tegi, et surm nii kaua tuleb?“ ja 9. veebruaril 2019 ilmunud looga „Surma eestoas oleme kord kõik“ ning Priit Pullerits Postimehe Arteris 27. septembril ilmunud looga „“On aeg minna.“ Ja ta hüppas Estonialt vette…“. Võitja on Eero Epner

Arvamuse kategooria nominendid olid Aivar Hundimägi Äripäevas 23. oktoobril 2019 ilmunud arvamusega „Kust jookseb advokaatide punane joon“, Piret Reiljan Äripäevas 30. septembril 2019 ilmunud arvamusega „Riik karistab edukamaid lapsevanemaid“ ja Heili Sibrits Postimehes 17. septembril 2019 ilmunud arvamusega „Tasapaks ja prügine teatripilt“. Võitja on Heili Sibrits.

Uudise nominendid olid Agaate Antson Postimehes ilmunud lugude seeriaga sellest, et tulumaksuseadus karistab aasta lõpus sünnitajaid (24.01. „Tulumaksuseadus karistab aasta lõpus sünnitajaid“, 05.10. „Aasta lõpus sünnitajad on endiselt hädas“, 11.10. „Martin Helme asus aasta lõpus sünnitajate jaoks ebavõrdset seadust muutma“), Liina Hallik, Margus Järv ja Martin Šmutov Õhtulehes 29. detsembril ilmunud loo „Anomaalne avastus: ketiapteekides on ravimid väikeapteekidest kallimad“, 30. detsembril ilmunud loo „Anomaalne avastus: Suured ravimiketid ei konkureeri hindade pärast“ ja 31. detsembril ilmunud looga „Hämar skeem?! Kas konkurentsiamet rebib kattevarju ravimituru kõige räpasemalt kuulujutult?“ ning Mikk Salu Eesti Ekspressis 13. veebruaril 2019 ilmunud looga „Suur vale: Rainer Vakra lõputöö on plagiaat“. Võitja on Mikk Salu.

Eesti Pressifotograafide Liidu väljaantava aasta pressifoto 2019 nominendid olemusfoto kategoorias olid Andras Kralla Äripäevast fotoga „Mängutund“, Priit Simson Eesti Päevalehest fotoseeriaga „Teistmoodi naabrid“ ja Eero Vabamägi Postimehest fotoga „Tantsukeel“. Võitja on Priit Simson.

Portreefoto nominendid olid Dmitri Kotjuh Järva Teatajast fotoga „Esimene naiskapten raudteelaevas“, Krõõt Tarkmeel ajakirjast Anne&Stiil fotoga „Silvia Ilves noorima pojaga“ ja Robin Roots Õhtulehest fotoga „Töö või lõbu?“. Võitja on Dmitri Kotjuh.

Spordifoto nominendid olid Maanus Masing Saarte Häälest fotoga „Võitlus palli pärast“, Sander Ilvest Postimehest fotodega „Lohesurfar tormisel merel“ ja „Ott Tänak ja Martin Järveoja Türgi ralli esimesel päeval 38 km pikkusel Cetibei kiiruskatsel“. Võitja on Sander Ilvest fotoga „Lohesurfar tormisel merel“.

Nominendid uudisfoto kategoorias olid Robin Rootsi foto Õhtulehes „Kes valvab politseijuhi seljatagust?“, Eesti Päevalehe ja Delfi fotograafi Rauno Volmari foto „Tõe hetk“, mis räägib Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimispeost pubis Pööbel ja Tairo Lutteri foto Postimehes „Rahvusspordiala lootused osutusid pätipoisteks“. Võitja on Tairo Lutter, kelle foto pälvis ühtlasi ka aasta pressifoto auhinna.

Fotokategooriate nominendid ja võitjate tööd leiab SIIT.

Eesti Pressifotograafide Liidu väljaantava videoauhinna nominendid olid Delfi TV video: “Emmed trimmi: kuidas ilukliinikud jahivad värskeid emasid”, mille autorid on Piia Osula, Kadri Nikopensius, Joonatan Allandi, Georg Madis Puhm, Postimehe video “Hongkonglased olid valmis surema, meie mitte”, mille autorid on Erik Tikan ja Sander Punamäe ning Delfi video ” Mirkko Moisari 10 raundi: lugu sellest, kuidas poksiringis vankumatuna püsida”, mille autoriks on Jaanus Lensment. Võitja on Postimehe video “Hongkonglased olid valmis surema, meie mitte”.

Meedialiidu kujunduskonkursi kohalike väljaannete olemuslugude kategooria nominendid olid Tartu Postimehes 25. jaanuaril ilmunud lugu „Kahest tütrest ilma jäänud isa räägib, millest tema mõtleb liiklussurmade uudiseid kuuldes“ (autor Artur Kuus), Virumaa Teatajas 7. septembril ilmunud lugu „Kes tunneb Liiva-Annust?“ (autor Toomas Erapart), Virumaa Teatajas 12. oktoobril ilmunud lugu “Karistamatuse tunne ja kambavaim on ohtlik kombo” (autor Toomas Erapart) ja Lõuna-Eesti Postimehes 25. jaanuaril ilmunud lugu “Käre külm pakkus kuhjaga silmailu“ (autor Kristiina Ojala). Võitja on Virumaa Teatajas 7. septembril ilmunud lugu „Kes tunneb Liiva-Annust?“.

Üleriigiliste lehtede olemuslugude kategooria nominendid olid LPs 14. juunil ilmunud lugu “Jätke mind rahule, võtke lihtsalt valu ära. Koolilapse depressiooni mõistukõne“ (autorid Aili Väronen ja Sanel Mittal), Postimehes 21. novembril ilmunud lugu „Põhja-Norra väikelinn pürib Arktika Shanghaiks“ (autorid Alari Paluots ja Kaido Kelp), Postimehes 8. augustil ilmunud lugu “Sada ja seened” (autorid Kaido Kelp, Alari Paluots, Andrus Peegel, Tõnis Vesper ja Juliana Gontšarenko) ja Eesti Ekspressis 8. mail ilmunud lugu “Sest nad saavad” (autorid Ats Nukki ja Tarmo Rajamets). Võitja on Eesti Ekspressis 8. mail ilmunud lugu “Sest nad saavad”.

Kohalike väljaannete visuaalse kommunikatsiooni kategooria nominendid olid Pärnu Postimehe 15. veebruaril ilmunud illustratsioon loole “Kuidas meist vastu tahtmist ekrelased said” (autorid Janek Talpas-Taltsepp ja Andres G. Adamson), Virumaa Teatajas 16. novembril ilmunud illustratsioon loole “Inimene ja kunst” (autor Toomas Erapart), Virumaa Teatajas 19. jaanuari loo “Üks päev Tiit Marveliga “Kättemaksukontoris”“ illustratiivne lahendus (autor Toomas Erapart) ja Lõuna-Eesti Postimehe 15. veebruari loo “Kes võiks Võru-, Valga- ja Põlvamaalt pääseda riigikokku” infograafika (autor Ivari Lipp). Võitja on Pärnu Postimehe 15. veebruaril ilmunud illustratsioon loole “Kuidas meist vastu tahtmist ekrelased said”.

Üleriigiliste lehtede visuaalse kommunikatsiooni kategooria nominendid olid Eesti Ekspressi 11. detsembri illustratsioon “Ametnike tasalülitamine” (autorid Eiko Ojala ja Tarmo Rajamets), Eesti Ekspressi kollaaž 17. juuli loole “Eestlased kui vorstirahvas” (autorid Kersti Trull, Edvard Hiietam ja Tarmo Rajamets), Postimehes 20. juulil ilmunud infograafika loole “Täna möödub pool sajandit inimkonna suurest hüppest” (autorid Alari Paluots ja Kaido Kelp), Õhtulehe 31. detsembri erilehe “Peeglisse vaatamise aasta” esikaane illustratsioon (autor Risto Mandre) ja LPs 8. novembril ilmunud fotolugu “Teistmoodi naabrid” (autorid Ivi Lipp ja Priit Simson). Võitja on Eesti Ekspressi 11. detsembri illustratsioon “Ametnike tasalülitamine”.

Avatud rühma nominendid olid Postimehe 28. septembri paberlehe Estonia huku teemaline esi- ja tagakülg (autor Jaanus Koov), Postimehe 6. aprilli Asutava Kogu teemaline esi- ja tagakülg (autor Jaanus Koov), Eesti Ekspressi Areeni aasta albumite loo avakülg 23. detsembrist (autor Tarmo Rajamets) ja Eesti Ekspressi 30. juubeli logo (autor Tarmo Rajamets). Võitja on Postimehes “25 aastat Estonia hukust” esi- ja tagakaas.

Digitaalsete artiklite ja üksikprojektide kategooria nominendid olid Postimehe veebiprojekt “Värvikad koodnimed, tundmatud gringod ja 1,4 tonni kokaiini” (autorid Heleri Kuris, Aarne Seppel, Endel Kasterpalu, Oliver Kund, Helen Mihelson), Postimehe veebiprojekt “Suur lugu: kuidas ameeriklased 50 aastat tagasi Kuu-võidujooksu võitsid” (autorid Heleri Kuris, Aarne Seppel, Endel Kasterpalu, Kaur Maran), Postimehe veebiprojekt “Põlev mootor ja rikkis arvutid. Tavalisest õppelennust Tallinna kohal sai ellujäämiskursus” (auttorid Heleri Kuris ja Ege Tamm) ja Eesti Ekspress lugu “Endel Lippmaa tuntuim ja rumalaim intervjuu: kliimaskeptikute lemmiktekst sisaldab hulganisti valeväiteid” (autorid Mart Nigola ja Imbi Võrel). Võitja on Postimehe veebiprojekt “Suur lugu: kuidas ameeriklased 50 aastat tagasi Kuu-võidujooksu võitsid”.

Kujunduskonkursil anti esimest korda välja ka kaks rahalist peaauhinda (kumbi preemia 1000 eurot kätte). Maakonnalehtedest läks peaauhind Virumaa Teatajas 7. septembril ilmunud loole „Kes tunneb Liiva-Annust?“ (autor Toomas Erapart) ning üleriigilistest lehtedest Postimehe veebiprojektile “Suur lugu: kuidas ameeriklased 50 aastat tagasi Kuu-võidujooksu võitsid” (autorid Heleri Kuris, Aarne Seppel, Endel Kasterpalu, Kaur Maran).

Eesti Meediaettevõtete Liit