Kaebus nr 589
Pressinõukogu otsus 22.10.2015 | TAUNIV.
Postimees rikkus head ajakirjandustava.

Pressinõukogu arutas Kalev Lillo kaebust Postimehes 4. septembril 2015 ilmunud artikli „Väide: poliitikud soovisid Leedolt miljoneid“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artikkel räägib Tallinna Sadamast, parvlaevahankest ja sellest, et valitsuskoalitsiooni poliitikud küsisid lehe väitel Vjatšeslav Leedolt miljoneid eurosid ja kui mees keeldus, siis tõusis talle praamikonkursil osalemisel justkui sein ette. Postimees väidab artiklis, et Vjatšeslav Leedolt küsis teiste poliitikute seas Reformierakonnale raha Tallinna sadama nõukogu liige Kalev Lillo.

Kalev Lillo kaebas Pressinõukogule, et artiklis on tema kohta esitatud tõsiseid süüdistusi, kuid kommentaari võimalust ta ei saanud. Kaebaja leiab, et artikkel sisaldab ebaõigeid faktiväiteid ning toimetus ei ole kontrollinud allikate usaldusväärsust ja info tõesust. Kaebaja leiab, et artiklis esitatud väide tema kohta seostab teda altkäemaksu küsimisega, samas ei ole selle kohta esitatud ühtegi tõendit. Kalev Lillo märgib, et temaga püüti ühendust võtta pärast tööpäeva lõppu artikli veebis avaldamise päeval, mil tal ei olnud võimalik telefonile vastata. Samas on aga artiklis märgitud, et Postimees kogus taustainfot nädalaid.

Postimees vastas Pressinõukogule, et leht ei ole süüdistanud Kalev Lillot altkäemaksu küsimises, vaid jutt oli erakonna rahastamise läbirääkimistest füüsilise isiku ja erakonna juhtide vahel. Leht märkis, et toimetusele ei olnud konkreetsed nimed teada varem kui vahetult enne artikli avaldamist. Postimees lisas, et päevakajalise uudise tähenduses oli tegemist ajakriitilise materjaliga ja lisaks oli tegemist võimupartei juhtfiguuri ja avaliku elu tegelasega. Leht kinnitas, et kontrollis artiklis väidetu üle, see põhines usaldusväärsete allikate väidetel ja nende ebatäpsuses polnud põhjust kahelda. Toimetuse valduses on ka kirjalik tõend, mis kinnitab avaldatut.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul on artiklis seostatud Kalev Lillo poolt Reformierakonnale raha küsimine ja Tallinna sadama võit Vjatšeslav Leedo üle praamikonkursil, mis jätab lugejatele mulje, et tegemist võis olla altkäemaksu küsimisega. Pressinõukogu arvates on tegu tõsise süüdistusega, mis vajanuks kindlasti kaebaja kommentaari.

Pressinõukogu ei langeta otsust võimalike ebaõigete faktiväidete osas, sest selleks puuduvad Pressinõukogul tõendid.

Pressinõukogu