Kaebus nr 622
Pressinõukogu otsus 18.02.2016 | ÕIGEKSMÕISTEV.
Eesti Päevaleht ei rikkunud head ajakirjandustava.
Pressinõukogu arutas Isamaa ja Res Publica Liidu kaebust Eesti Päevalehes 11. jaanuaril 2016 ilmunud artikli „Hiigelpettuse süüdistuse saanud suurärimees: tegelikult uuritakse, kuidas rahastatakse IRLi“ peale ja otsustas, et leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.
Tegemist on intervjuuga OÜ Oil Tech ühe omaniku Lembit Eespäevaga. Loost selgub, et neli OÜga seotud inimest said mullu riigiprokuratuurilt süüdistuse soodustuskelmuse katses. Lembit Eespäev ütleb intervjuus, et tegelikult uuritakse hoopis IRLi rahastamist. Eesti Päevaleht avaldas 11. jaanuaril IRLi vastulause koos toimetuse kommentaariga.
Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) kaebas Pressinõukogule, et ajakirjanik esitab intervjueeritavale küsimuse, mis on spekulatiivne ja sisaldab valeväiteid (Mis ajast IRL-i rahastamist uuritakse? Viimaste valimiste ajast, kui erakond olla ettevõtjatelt miljoneid eurosid laenu võtnud ja lubanud, et saavad riigikogus üle 20 koha?). Kaebaja märgib, et esitatud väide, nagu oleks IRL võtnud juriidilistelt isikutelt laenu miljoneid eurosid ning seda uuriksid õiguskaitseorganid, on vale ja eksitab lugejat. Väide sisaldab moonutatud ja eksitavat informatsiooni – lugejale jääb mulje, et IRLi kahtlustatakse seaduserikkumises, sest juriidilistelt isikutelt laenu võtmine on erakondadele seadusega keelatud, seisab kaebuses. IRL on seisukohal, et ajakirjaniku eksitav küsimus, mis sisaldas spekulatsiooni IRLi seaduserikkumise kohta, ei tulenenud intervjueeritava vastusest, vaid ajakirjanik esitas kuulujuttudel põhineva kahtluse põhjal spekulatiivse küsimuse konkreetse seaduserikkumise kohta, millele intervjueeritav ei olnud viidanud.
Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et artiklis on avaldatud intervjueeritava Lembit Eespäeva arvamus tema võimaliku uurimise kohta seoses IRLi rahastamisega ja sealjuures ei kajastatud seda kui faktiväidet, vaid anti Lembit Eespäevale võimalus omapoolsete võimalike selgituste väljatoomiseks. Samal päeval on avaldatud ka IRLi vastulause ja kommentaar, kus kajastatakse nende vastupidist seisukohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. Seetõttu oli ka antud artikli puhul oluline tuua lugejateni intervjueeritava Lembit Eespäeva arvamus, et tema süüdistuse taga võib olla huvi uurida IRL rahastamist. Kaebuses viidatud ja IRLi hinnangul eksitav küsimus ei tulene ajakirjaniku soovist tõde moonutada, vaid see on lehe arvates loomulik jätk intervjueeritava arvamusele, kus Lembit Eespäev väidab, et on mitmest allikast kuulnud, kuidas tegelikult uuritakse IRLi rahastamist. Ajakirjanik esitab selle peale täpsustava küsimuse, mis ajast selline uurimine võiks juba toimuda. Ka ajakirjaniku keelekasutus “olla võtnud” viitab kellegi arvamusele, mitte faktiväitele.
Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Tegemist oli intervjuuga ja ajakirjanik esitas selle käigus küsimusi. IRLi puudutav oli intervjueeritava arvamus. Lisaks sai IRL võimaluse vastulauseks, mis avaldati veebis juba samal päeval.
Pressinõukogu