Pressinõukogu arutas Tallinna Linnamuuseumi kaebust Eesti Päevalehes 6. aprillil 2016 ilmunud artikli „Linnamuuseumi juhi fotost tekitab töötajates kahtlusi“ ja 8. aprillil ilmunud artikli „Eesti Päevalehe artikkel vallandas nõiajahi“ peale ja otsustas, et Eesti Päevaleht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Esimene artikkel räägib sellest, et Tallinna Linnamuuseum ostis juhataja eestvedamisel 3325 euro eest fotosid, kuigi osad ostukomisjoni liikmed neid ei näinud ja muuseumi töötajate arvates oli hind liiga kõrge. Teine artikkel räägib sellest, et muusemi juht hakkas uurima, kes levitas meediasse infot fotode ostu kohta. Samuti on loos kirjas, et muuseumi töökeskkond on töötajate hinnangul aegade halvim.

Tallinna Linnamuuseum kaebas Pressinõukogule, et esimeses artiklis olev väide, et muuseumi direktor ei soostunud asja kommenteerima, on ebaõige. Kaebaja ütles, et ajakirjanik pöördus muuseumi direktori poole 4. aprillil kell 16.25 e-kirjaga ja direktor vastas sellele 5. aprilli pärastlõunal selgitades, et antud asjas saab sisulisi kommentaare anda ostukomisjoni juht, kes on haiguslehel. Kaebaja märkis, et esemete soetamist ei otsusta direktor ainuisikuliselt, vaid selleks kokku kutsutud spetsiaalne ostukomisjon. Kaebaja hinnangul on eksitav esimeses artiklis olev väide, et muuseumi koguhoidja ei ole kõnealuseid fotosid oma valdusesse saanud. Kaebaja märgib, et väide, et ost vormistati tagantjärele, on samuti vale, sest ost tehti vastavaid protseduurireegleid järgides. Kaebaja ei ole rahul, et artiklis on rõhutatud direktori religioosset kuuluvust ja sellega on tekitatud meelevaldne seose kogu soetamisel. Teine artikkel sisaldab kaebaja arvates alusetuid ja ebaõigeid väiteid selle kohta, nagu oleks direktor alustanud muuseumis „nõiajahti“ ja et töötajad on hirmul. Kaebaja ei ole rahul, et talle sõna ei antud, kuigi tema kohta esitati tõsiseid süüdistusi. Kaebaja taotles lehelt ebaõigete faktide ja ebakohaste väärtushinnangute ümberlükkamist, kuid kaebuse esitamise ajaks leht seda ei teinud.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et ajakirjanik tegi muuseumi direktorile lisaks algsele e-kirjale ka ettepaneku vastata ainult küsimustele, mis puudutasid otseselt tema tegevust, kuid direktor ignoreeris seda ja kommentaare ei andnud. Leht märkis, et artikkel kajastab kogumispoliitika rikkumist, sest fotode ostuks tuli käsk muuseumi direktorilt ja sealjuures vähemalt kaks ostukomisjoni liiget ei saanud fotodega tutvuda. Koguhoidjat puudutav info tugineb lehe kinnitusel muuseumi töötajate väidetele. Leht leiab, et artikli kontekstis on direktori religioossel kuuluvusel uudisväärtus.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul vastutab asutuse direktor kogu muuseumi töö eest ja peab olema valmis tegevust kommenteerima. Samuti on antud loo kontekstis muuseumi direktori usulise kuuluvuse rõhutamine.

Pressinõukogu ei hakka võtma seisukohta selles, kas muuseum on fotokogu soetades lähtunud muuseumi kogumispoliitikast.