Tallinn, 7. detsember 2020. Pressinõukogu arutas Valdo Kulla kaebust Eesti Päevalehes 2. oktoobril ilmunud artikli “Endine Eesti operatiivtöötaja müüs rahapesumasinale veepuhastusmasinaid” peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib ettevõttest Goldcraft Universal, millest on saanud Danske kriminaalmenetluse üks keskne firma. Lehe andmetel on firma kontole raha kandnud ka Valdo Kulla, kuigi mehe enda väitel sai hoopis tema firmalt raha.

Valdo Kulla kaebas Pressinõukogule, et ajakirjanik ei öelnud talle helistades, miks ta tema poole pöördus. Kaebaja lisas, et tal puudub kogemus ajakirjanikega suhtlemisel. Kaebaja märkis, et artikli pealkiri on meelevaldne, sest ta müüb veepuhastusseadmeid ühele teisele Ukraina firmale, lisaks jätab pealkiri mulje, nagu tegeleks ta rahapesuga..

Eesti Päevaleht vastas, et ajakirjanik tutvustas end kaebajale helistades, kuid kuna kaebaja ei saanud kohe rääkida, siis helistas ta hiljem ajakirjanikule ise tagasi. Valdo Kulla andis ajakirjanikule mitmekümneminutilise kõne käigus selgitusi oma seostest Goldcraft Universaliga. Lehe hinnangul ei ole alust pidada kaebajat meediaga suhtlemisel kogenematuks inimeseks. Leht selgitas, et kaebaja ei eita suhteid Goldcraftiga ning raha liikumise fakti kinnitavad uurimisorganid. Leht lisas, et artiklis ei ole ei otse ega kaude väidetud, et kaebaja on seotud rahapesuga. 

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul ei ole artikli pealkiri eksitav, sest tugineb artiklil ja faktidel. Kaebaja omab seost Goldcraft Universaliga ja kinnitas, et tegeleb veepuhastusseadmetega.

Pressinõukogu hinnangul ei ole kaebaja meediaga suhtlemisel kogenematu isik, sest tegemist on kauaaegse ettevõtjaga, kes on aastaid juhtinud ka turvafirma USS Ukraina haru.

Pressinõukogu