Tallinn, 1. veebruar 2022. Kutsume nii ERRi, ringhäälingunõukogu kui eelkõige poliitikuid avalikku arutellu Eesti meediapoliitika, s.h. nii avalik-õigusliku kui ka erameedia rolli, üle.

ERRi juht Erik Roose on viimasel kuul esinenud suure agarusega meedias seisukohavõttudega, mis minu arvates kaugenevad ERRi rollist ja sisaldavad ka mõningaid valeandmeid. Alates ERR “suurusest” Balti meediaturu kontekstis, selle kasvust võrreldes teiste Eesti meediaettevõtetega ning lõpetades “suurusega” veebiuudiste turul.

ERR on tõusnud tasahilju Eesti suurimaks meediaettevõtteks*. Sellele statistikale pareerib ERR kord jutuga uue maja ehituse kuludest, kord mõne muu vaatega, mis ei puuduta otseselt meediatootmiseks tehtavaid kulutusi. Nagu erameediaettevõtted ei investeeriks, ei maksaks toimetuste rendi- ja remondikulusid, elektriarveid ja IT kulusid. Maksame.

ERR eelarve on aastast 2014 kasvanud 68%, samal ajal kui Eesti suurimad erameediaettevõtted on kasvanud 30%. Ei ole põhjust kurtmiseks, ERR.

Eelmine nädal pakkus üllatavaid uudiseid seoses ERRi suurusega veebis. Erik Roose väitis Ekspressis: “Täna oleme kolm suhteliselt võrdset vaala – Delfi, Postimehe ja ERRi veebiuudised”. Kas tõesti on avalik-õiguslik meedia muutumas Eesti suurimaks uudisteruuporiks? Nagu mitmes mittedemokraatlikus suurriigis? Ärge muretsege, ei ole. ERRi andmed pole küll erinevalt oma Euroopa kolleegide omadest avalikud ega läbipaistvad, kuid erameediale kättesaadavate, ERRi enda poolt avalikule andmepäringule vastuseks saadetavate seadmete arvu andmeid saab analüüsida. Nendest andmetest nähtub, et nii Postimees.ee kui Delfil.ee on ühes nädalas kasutamas sama palju seadmeid mis err.ee ühes kuus. Seega on väide, et ERRi kasutajaskond on sama suur kui juhtivatel portaalidel, selgelt vale.

Mida mõõdad, saab juhitud. Mis saab juhitud, saab tehtud. Miks on ERRile oluline saada Eesti suurimaks uudisteruuporiks? Millist talle pandud ülesannet see täidab? Erameedia poolt vaadates tähendab see eesmärk ju maksumaksja rahaga vaba ajakirjanduse arengu jõulist takistamist.

Siinkohal on paslik heita taaskord valgust erameedia poolt Euroopa Komisjonile esitatud kaebusele.

Eesti Meediaettevõtete Liit esitas septembris 2020 kaebuse Euroopa Komisjonile, sest näeb Eesti meediamaastikul ERR-ile lubamatu riigiabi andmist digiteenuste osutamisel.

Kaebuse esitamise on tinginud Eesti Meediaettevõtete Liidu mure nii meediamaastiku kvaliteedi ja edasise tuleviku pärast kui ka ERR-i poolt riigieelarveliste vahendite kasutamise läbipaistvuse ja kontrolli puudumise pärast. Nii tegid Eesti Meediaettevõtete Liidu eelkäijad on juba 2013. aastal avaliku pöördumise nii kultuuriministeeriumile kui rahandusministeeriumile, kuid sellele ei järgnenud mis tahes tegevusi ERR-i rahastamise läbipaistvuse suurendamisel. Seetõttu on Eesti Meediaettevõtete Liidu eesmärgiks olnud komisjonile kaebuse esitamisega tõstatada ennekõike järgmised küsimused:

• Kas ja kui suures osas on põhjendatud ERR-i tegevuse rahastamine maksumaksja rahast selliste digiteenuste osutamiseks, mida erameedia oleks valmis pakkuma ise oma vahendite arvelt?
• Kas maksumaksja raha on mõistlik kulutada ERR-i voogedastusplatvormis Jupiter välismaiste filmide ja saadete edastamiseks, võttes arvesse, et välismaine programm ei aita kuidagi kaasa eesti keele ja kultuuri arengule, mis peaks olema ERR-i programmivaliku üks kesksemaid eesmärke?
• Kui Riigikontroll on juba 2016. aastal ühemõtteliselt viidanud probleemile, et „Rahvusringhäälingu rahastamisel on kokku leppimata, milliseid ülesandeid ja tegevusi rahastatakse iga-aastase riigieelarve eraldisega ning milliseid ühekordsete lisataotluste alusel“, siis miks ei ole Riigikontrolli poolt tõstatud probleemid siiani viinud ERR-i juhtimise, rahastamise ja aruandluse tingimuste täpsustamiseni?

Ilma avaliku diskussiooni ning adekvaatse ja piisava kontrollita ebaterve konkurents ERR-i ja erameedia vahel üksnes suureneb – tekkinud on olukord, kus riik võib ühel heal päeval muuhulgas näiteks otsustada, et viie minuti „Välisilma“ kaotamise vältimise eest 1,38 miljoni euro suuruse erakorralise toetuse välja maksmine võib olla igati põhjendatud.

Tänaseks on Eesti Meediaettevõtete Liidu kaebuse menetluses esitanud komisjonile oma seisukohad ka Eesti ametiasutused, kes kahetsusväärselt ei ole soovinud sisulistele probleemidele lahendusi leida, vaid on asunud tuginema hoopis formaalsustele.  Asjas on vahetatud arvamusi, kuid komisjon oma otsust veel teinud ei ole.

Seetõttu jätkab ka Eesti Meediaettevõtete Liit erameedia ettevõtete eest seismist komisjoni menetluses. Samuti jätkub tihe koostöö naaberriikide erameedia organisatsioonidega, kes samuti on pöördunud või kavatsevad pöörduda Euroopa Komisjoni poole, tagamaks avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamise üle asjakohase, objektiivse ja reaalse järelevalve olemasolu.

Maksumaksja rahaga turule sekkumine kahjustab ausat konkurentsi, mis  ahendab meediaettevõtete võimalusi investeerida ajakirjandusse. Tulemusena aheneb keskpikas perspektiivis Eesti terviklik meediapilt, väheneb selle mitmekesisus, kahaneb ajakirjanike arv, nõrgestub elanikkonna informeeritus. Lõppresultaadina kahjustab see ühiskonna sidusust ja on pikema aja jooksul ohuks demokraatiale.

Eesti Meediaettevõtete Liidu juhataja Merle Viirmaa-Treifeldt

* Näiteks oli ERR-i iga-aastane rahastus 2014. aastal suurusjärgus 28,6 miljonit eurot, mis asetas ERR-i erameedia tegijatega võrreldes käibelt keskmisele positsioonile. Tänaseks on aga ERR-i rahatus hüppeliselt kasvanud, ulatudes kogunisti 48,1 miljoni euroni, samas kui erarahastusel tegutsevate meediateenuse osutajate rahastus ei ole varasemaga võrreldes oluliselt muutunud. Iga-aastane ERR-i eelarve kasvatamine ilma mis tahes diskussioonita võimaldas ERR-il tõusta 2019. aastal käibeandmete alusel teiste Balti riikide meediaorganisatsioonidega võrreldes kogunisti esikohale (ERR-i 2019. aasta käive oli 47 033 000 eurot, kasum 6 056 000 eurot).