Pressinõukogu tegi venekeelse Postimehe kohta kaks õigeksmõistvat otsust

Tallinn, 10. veebruar 2023. Pressinõukogu arutas Juulia Djomina kaebust ja ka Žanna Erte kaebust venekeelses Postimehes 20. oktoobril ilmunud artikli „Intriigid lasteaias. Mobbing põhjustas kogenud õpetaja lahkumise“ peale ja otsutas, et väljaanne ei rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib direktori ja õpetaja konfliktist Tallinnas Muhu lasteaias.

Juulia Djomina kaebas Pressinõukogule, et artikkel jätab mulje, nagu oleks tema poolne töökius põhjustanud õpetaja vallandamise. Samuti ei olnud kaebaja sõnul lehel alust väita, et ta vallandas kasvataja ebaõiglaselt. Kaebaja peab artikli pealkirja eksitavaks, sest see jätab mulje, et õpetaja lahkus töökohalt kiusamise tõttu. Lisaks ei ole artiklis tõendatud, et kaebaja kiusas õpetajat.

Venekeelne Postimees vastas Pressinõukogule, et kaebaja sai tutvuda artikli avaldamiseelse versiooniga, mille kohta ta kinnitas ajakirjanikule, et tal pole midagi öelda. Leht lisas, et maksumüüri olemasolu ei keela mitme osapoolega konfliktsete teemade uurimist ja avaldamist ning igaüks saab artikli osta tagasihoidliku summa eest. Toimetus selgitas, et vene keeles on töölt lahkumise ja vallandamise kohta üks sõna ning pealkirja saab mõista, et töökius põhjustas nii vallandamise kui ka lahkumise. Leht lisas, et kaebaja sai korduvalt võimaluse artiklis toodud väiteid kommenteerida.

Pressinõukogu otsustas, et venekeelne Postimees ei rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit, sest kaebaja sai võimaluse süüdistused ümber lükata. Pressinõukogu ei pea artikli pealkirja eksitavaks, sest kogenud õpetaja lahkus ametist tööl valitsenud olukorra tõttu, kuid kas tegemist oli töökonflikti või töökiusuga on artikli põhjal raske otsustada.

Pressinõukogu arutas ka Žanna Erte kaebust sama artikli peale. Žanna Erte kaebas, et artikkel sisaldab eksitavat infot selle kohta, nagu avaldaks ka lasteaia õpetajatele ja nende abilistele psühholoogilist survet. Kuna see väide põhineb lastevanemate sõnadel, siis peab kaebaja seda kinnitamata andmete avaldamiseks. Kaebaja lisas, et tal on õigus anda kommentaare direktori loal ning lasteaia koosolekul tema antud selgitused olid tõesed. Kaebaja märgib, et ei saanud ajakirjanikult oma meilidele ühtegi kirja ega töötelefonile kõnesid. Kaebaja lisas, et ajakirjanik viibis lasteaia koosolekul ja võttis töötajatelt intervjuusid nõusolekut küsimata.

Toimetus vastas, et ajakirjanik tegi kõik endast oleneva kaebajaga kontakti saamiseks. Toimetus lisas, et kaebaja oli teadlik ajakirjanduse huvist teema ja tema seisukoha vastu, kuna pärast lastevanemate koosolekut ajakirjanik tutvustas end kaebajale ja palus kommenteeri, kuid sai keelduva vastuse. Väljaanne kinnitas, et kaebaja kohta on avaldatud lastevanemate ja ühe lasteaia töötaja väited.

Pressinõukogu otsustas, et venekeelne Postimees ei rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Pressinõukogu hinnangul ei ole põhjust kahelda väidetes, mida kaebaja kohta andsid artiklis  lastevanemad ja üks töötaja. Lisaks on toimetuse poolt tõendatud ajakirjaniku püüdlused saada kaebajaga ühendust.

Pressinõukogu