Tallinn, 4. aprill 2023. Pressinõukogu arutas Andrei Korobeiniku kaebust Pärnu Postimehes 21. jaanuaril ilmunud artikli „Irina Talviste: Kui oled pinnuks silmas“ peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava, samas jagas Pressinõukogu toimetustele vastulausetega seoses soovitusi.

Andrei Korobeinik kaebas Pressinõukogule, et artikkel sisaldab teda puudutavaid valeväiteid ja teda on mainitud artiklis nimeliselt. Kaebaja ei ole rahul, et leht lubas mitmel korral, et avaldab tema vastulause, kuid lõpuks keeldus. Kaebaja leiab, et sellega on lehe arvamustoimetaja rikkunud kolme enda lubadust.

Pärnu Postimees vastas Pressinõukogule, et Irina Talviste artikkel oli reaktsioon talle tehtud opositsiooni umbusaldusavaldustele, millega seonduvat ja ka opositisooni etteheiteid kajastas leht varem ja samas lehenumbris. Leht leidis, et Andrei Korobeiniku vastulause viimast verisooni ei saa toimetuse hinnangul käsitleda vastulausena, sest selles ei ole vastuväiteid teda puudutavale Irina Talviste artiklis. Leht möönis, et arvamustoimetaja poolt oli ennatlik anda avaldamiseks lubadusi enne artikli lõppversiooni nägemist.

Pressinõukogu otsustas, et Pärnu Postimees ei rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Pressinõukogu hinnangul ei sisalda Irina Talviste artikkel Andrei Korobeiniku kohta selliseid süüdistusi, mis oleks vajanud vastulauset. Kui arvamustoimetaja aga lubas vastulause avaldada, siis oleks pidanud kaebajaga jätkama läbirääkimisi, et soovitud vastulause saaks toimetuse nägemusele ja vastulause nõuetele vastav.

Pressinõukogu selgitab, et vastulause eesmärk on anda isikule võimalus tema kohta avaldatavate tõsiste süüdistuste korral nende kommenteerimiseks. Vastulausega on õigus parandada faktivigu ja tsitaate ja vastulause olemus ei seisne uue arvamusloo avaldamises.

Pressinõukogu soovitab toimetustel esmalt välja selgitada soovitava vastulause sisu ja siis otsustada selle avaldamine, sh kas see vastab vastulause olemusele.

Pressinõukogu