Pressinõukogu arutas Andi Liblikmani kaebust 19. aprillil 2023 Raplamaa Sõnumites ilmunud artikli „Kehtna valla suhtes on esitatud korruptsioonikahtlus“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artikkel räägib sellest, et Kehtna valla haljasalade hooldushankes osales ka valla juristi Andi Liblikmani firma.

Andi Liblikman kaebas Pressinõukogule, et artiklis on avaldatud tahtlikult valeinfot. Kaebaja märgib, et artiklist järeldub, et teda kahtlustatakse või süüdistatakse korruptiivse teo toimepanemises, kuigi samas ei ole Politsei- ja Piirivalveamet algatanud tema suhtes väärteo- ega ka süüteomenetlust korruptiivse teo toimepanemise episoodi uurimiseks. Kaebaja lisas, et talle ei ole esitatud kahtlustust ega süüdistust korruptiivse teo toimepanemise kohta ning samuti ei toimu kohtumenetlust, kus ta oleks kohtualune. Kaebaja märgib, et artiklis on valeväide, nagu oleks tal ligipääs valla dokumentidele ja nende koostamisele ning võimalus neid endale kasulikult suunata. Kaebaja lisas, et artiklis vastab tõele, et hanke üle teostas järelevalvet rahandusministeerium, kuid järelevalvemenetlus lõpetati. Kaebaja ei ole rahul, et talle sõna ei antud ning vastulauset ei pakutud. Samuti ei parandanud leht valeinfot.

Raplamaa Sõnumid vastas Pressinõukogule, et teema tõstatus sellest, et valla haljasalade hooldushanke valikust kõrvale jäetud firma esitas vaide nõudega tunnistada kehtetuks Kehtna vallavalitsuse poolt korraldatud haljasalade hoolduse hange kõikides osades, kus osales kaebaja firma. Vaide esitajal oli tekkinud kahtlus, et Andi Liblikmanil võis ametist tulenevalt olla ligipääs valla dokumentidele ja nende koostamisele. Artikli autor ei ole uudisloos andnud hinnangut Kehtna vallavalitsuse poolt korraldatud haljasalade hoolduse hankele ja selle tulemustele, vaid kirjeldanud vaide esitamise asjaolusid ja seda, et esitatud vaide alusel alustas rahandusministeerium järelevalvemenetlust. Kuna vallavalitsus on kohalikku võimu teostav asutus, mille tegevusest on kodanikel õigus teada saada, pidas toimetus vajalikuks juhtunut käsitleda. Toimetus ei pidanud vajalikuks suhelda Andi Liblikmaniga, kes toimetuse hinnangul oli selles juhtumis kõrvaline isik – otsuse hanke võitja kohta tegi vallavalitsus ja nende seisukoht on artiklis ära toodud. Toimetus muutis 19. aprillil oma veebivariandis valla palvel uudise pealkirja selliseks: „Rahandusministeerium uurib Kehtna vallas läbi viidud hanke seaduspärasust” ja pakkus vallavanemale vastulause võimalust, kuid toimetusele saadetud tekst ei olnud sisuliselt vastulause. 26. aprillil ilmus Raplamaa Sõnumites ka uudis „Rahandusministeerium lõpetas Kehtna vallavalitsuse suhtes järelevalvemenetluse”.

Pressinõukogu otsustas, et Raplamaa Sõnumid rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul oleks pidanud Andi Liblikmanile artiklis sõna andma, sest ta on konflikti osapool ja teda süüdistatakse korruptsioonis. Kuigi vald osapoolena sai sõna ja vallavanem vastas artiklis enamikule etteheidetest, siis artiklis oleks kaebaja pidanud saama võimaluse kommenteerida süüdistust, miks tema ettevõte loodi just hanke ajaks.