Tallinn, 26. jaanuar 2024. Pressinõukogu arutas Lisandra Helena Tõlki ja Angela Absaloni kaebust Eesti Ekspressis 6. detsembril ilmunud artikli „Valeinfoga rikkaks? Värske liikumine sotsiaalmeedias viib inimesed 50 euro eest jäneseurgu“ peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.

Lisandra Helena Tõlk ja Angela Absalon kaebasid, et leht ei teavitanud neid, et on neist artiklit tegemas. Kaebajad ei ole rahul, et artikkel sisaldab tsitaate, mida nad oma sotsiaalmeedias väitnud ei ole ning seega on artikkel eksitav ja nende vastu suunatud kius. Kaebajad peavad eksitavaks ka artiklis olevat väidet, et nende sotsiaalmeediakonto tegeleb valeinfo levitamisega ja õhutab viha. Kaebajad märgivad, et nende konto sisu on satiir. Lisandra Helena Tõlk lisab, et tema pakutava teenuse kohta on avaldatud valeinfot ja kasutatud tsitaati, mida ta öelnud ei ole. Samuti ei ole kaebajad rahul, et loos on öeldud, et Angela Absalon julgustab oma jälgijaid liituma karnivoorluse dieediga. Kaebajad märgivad, et Angela Absalon ei ole üheski postituses kedagi julgustanud liituma, vaid on näidanud, mida tema sööb.

Eesti Ekspress vastas Pressinõukogule, et artiklis on kontrollitud andmed ning kaebajatele tagati ärakuulamise, oma seisukohtade ning tõendite esitamise võimalus. Leht selgitas, et ajakirjanik saatis kaebajatele küsimused 1. detsembril ja palus vastust 4. detsembriks. Ekspress leiab, et ajakirjaniku pöördumise sõnastusest ja väljenduslaadist oli aru saada, et tegemist oli ajakirjaniku tööalase tegevusega. Kaebajad vastasid ajakirjanikule 3. detsembril, kuid vastuse sisuks olid ründava ja etteheitva iseloomuga küsimused, mitte info, mida ajakirjanik küsis. Ajakirjanik vastas seejärel kaebajate küsimustele, esitas täpsustavad selgitused ja palus veel kord kaebajatel omapoolne seisukoht esitada, kuid vastust ei saanud. Leht leiab, et seega tegelikkuses oli kaebajatel võimalus enne artikli avaldamist esitada tõendeid ja seisukohti. Ekspressi kinnitusel kajastatakse artiklis üksnes kaebajate poolt sotsiaalmeediakontodel avaldatud infot ja teatud kohtades artiklis on seda infot kokkuvõtlikult üldistatud. Toimetus on seisukohal, et kaebajate poolt avaldatud sisu näol on tegemist valeinfoga, lisaks konsulteeriti artikli koostamise käigus mitmete asjakohaste ametite esindajatega. Leht lisas, et artikli avaldamine on tingitud asjaolust, et kaebajate postitused võivad kujutada ühel hetkel ohtu inimeste tervisele ja põhjustada negatiivseid hoiakuid teatud inimgruppide suhtes, mistõttu on avalikkuse huvides juhtida tähelepanu sellise väärinfo levimisele.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Ekspress ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul on ajakirjaniku pöördumisest kaebajate poole aru saada, et tegemist on ajakirjanikuga ning sellest tulenevalt on loogiline eeldada, et ajakirjanik teeb oma tööd ehk kirjutab artiklit. Ajakirjanik pöördus kaebajate poole pärast neilt vastuse saamist uuesti ja palus neilt oma küsimustele vastust. Kirjavahetusest tuleb välja, et kaebajad sisuliselt ei vastanud.

Artiklis on antud sõna ekspertidele, kes kommenteerivad kaebajate sotsiaalmeediakonto postitusi ja selgitavad, miks need võivad kujutada ohtu inimeste tervisele. Pressinõukogul puudub alus kahelda ekspertide hinnangutes.

Pressinõukogu peab vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et sõnaühendit „viha õhutama“ ei tohiks kergekäeliselt kasutada, näiteks ei pruugi iga satiir või mõtteavaldus kujutada endast viha õhutamist.

Pressinõukogu