Tallinn, 2. juuli 2024. Pressinõukogu arutas kahte kaebust Postimehes 25. aprillil ilmunud artikli ”Viimsi vald pressib haljasalale ärihoonet“ peale ja otsustas, et mõlema kaebuse puhul rikkus leht head ajakirjandustava.

Artikkel räägib Viimsi vallamaja vastas olevale haljasalale ärihoone või elamu ehitamise plaanist.

Viimsi vallavalitsus kaebas Pressinõukogule, et artikkel sisaldab eksitavat infot planeeringu ja rohevõrgustiku teemaplaneeringu kohta. Kaebaja leiab, et sõna „pressimine“ ei kirjelda objektiivselt ega neutraalselt kehtivast seadusandlusest lähtuvat menetlusprotsessi ning selle kasutamine juhtlõigus on lugeja teadlik vaenulikult häälestamine vallavalitsus suhtes.  Kaebaja ei ole rahul, et ei saanud kommenteerida artiklis olevat süüdistust, et osad inimesed saavad vallas ehitustegevusega edasi minna ja teised mitte. Kaebaja väitel sisaldab artikkel valeinfot Tammelaane metsa elamuarenduse kohta.

Postimees vastas Pressinõukogule, et ajakirjanik ei häälestanud lugejat vaenulikult vallavalitsuse suhtes, vaid võttis tekkinud olukorra lühidalt kokku. Postimees selgitas, et juhtlõigus võtab ajakirjanik kokku Viimsi vallavalitsuse soovi lubada vallamaja vastas asuvale Uustalu kinnistule ärihoonet, kuigi kehtivad dokumendid seda ei luba. Postimees selgitas, et ajakirjanik tutvus põhjalikult mõlema osapoole esitatud materjaliga, käsitles seda objektiivselt ning vormistas lugejale arusaadavasse vormi.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad ning uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Pressinõukogu hinnangul ei ole artikli juhtlõigu tonaalsus objektiivne, vaid on hinnanguline, ning artikkel seda faktidega ei toeta.

Sama artikli peale esitas kaebuse ka Vahur Kivistik, kes kaebas, et artikli juures olev infokast „Kes on Vahur Kivistik“ on teda põhjendamatult halvustav, ühepoolne ja sisaldab ebaõiget infot. Kaebaja lisab, et ei ole avaliku elu tegelane ning tema iseloomustamiseks ei ole ajakirjanik luba küsinud. Kaebaja hinnangul peaks iseloomustus olema tasakaalustatud ning et tema elukäigust leiab ka plusspoolele jäävaid saavutusi. Lisaks oleks võinud temalt kommentaari küsida. Vahur Kivistik lisab, et artikkel tervikuna põhineb valel faktilisel asjaolul ja loob mulje valla ja tema vahel praktiseeritavast väidetavalt soosivast onupojapoliitikast. See loob kaebaja hinnangul kuvandi korruptiivsetest sidemetest ja nende kuritarvitamisest, milleks ta aga alust andnud ei ole.

Postimees vastas, et avalik huvi isiku vastu, kellele kuuluva kinnistu arenduse edendamiseks vallavõim kehtivatest planeeringudokumentidest mööda vaatab, on õigustatud. Postimees leiab, et infokastis on kasutatud avalikest allikatest kättesaadavat informatsiooni, mille määratlemine positiivseks või negatiivseks on subjektiivne. Postimees lisas, et tegi infokasti kaebuse põhjal paranduse ning asendas sõna „konfiskeeris“ sõnaga „arestis“, mis on täpsem. Postimees märkis, et antud artiklis ei ole käsitletud Vahur Kivistiku eraelu ning Postimees on kandnud hoolt, et ei ilmuks eksitavat informatsiooni.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest ning ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Pressinõukogu hinnangul on Vahur Kivistikku infokastis põhjendamatult raamistatud ja näidatud teda kahtlase isikuna, mis aga ei anna temast terviklikku pilti.

Postimees avaldas mõlemad otsused paberlehes ja veebis täna.

Pressinõukogu