Pressinõukogu arutas Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalse Naiskloostri kaebust Postimehes 22. juunil 2025 ilmunud artikli „BRITI MEEDIA⟩ Vene nunnad levitavad Eestis Kremli propagandat“ peale ja otsustas, et Postimees ei rikkunud head ajakirjandustava.

Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster kaebas Pressinõukogule, et artikli pealkiri viitab moonutavalt ja ebaõigesti Briti meediale, mis on justkui tuvastanud, et Pühtitsa kloostris elavad õigeusu nunnad levitavad Eestis Kremli propagandat. Kaebaja hinnangul ei ole välismeedias avaldatud artiklis ega ka päriselus tuvastatud ühtegi tõendit, mis annaks alust selliste kategoorilist laadi väidete esitamiseks. Kaebaja hinnangul kajastavad pealkiri ja esimene lõik algallikat moonutavalt ja ebaõigesti. Kaebaja märgib, et Postimees ei ole arvestanud, et Suurbritannia meediaväljaandes on tsiteeritud väide asetatud pealkirjas jutumärkidesse, mis tähistab kellegi väidet, mitte tuvastatud fakti. Postimees ei ole artikli pealkirjas ja esimeses lõigus selget eristust fakti ja tsitaadi/väite kasutamisel esitanud. Sel põhjusel sisaldab Postimehe poolt välismeediast reprodutseeritud artikkel ebatäpseid, eksitavaid ja moonutatud väiteid ning halvustavat käsitlust. Kuna artikli pealkirjas ja esimeses lõigus esitatakse kaebaja suhtes tõsiseid süüdistusi – Venemaa spioonidena tegutsemist ja Kremli propaganda levitamist, siis pöördus kaebaja esindaja paranduse sisseviimiseks Postimehe poole ja taotles parandust, kuid Postimees seda ei teinud.

Postimees vastas Pressinõukogule, et toob refereeringus võrdselt välja nii siseministeeriumi esindaja kui ka igumenia Filareta seisukohad tema juhitud naiskloostri sidemete katkestamise kohta Ukraina sõda toetava Moskva patriarhi Kirilliga. Mõlemale konflikti osapoolele ehk Eesti riigi nimel rääkivale ametnikule kui ka Vene naiskloostri esindajale on Postimehe veebiversioonis vahendatud tekstis antud võrselt ruumi. Kokku on The Telegraphi artiklist vahendatud Postimehe veebiversioonis kuusteist lõiku. Postimees on seisukohal, et The Telegraphi pealkirjast tehtud lühem pealkirja versioon ja üks tekstist välja otsitud lõik ei muuda välismeediast vahendatud teksti eksitavaks. Postimees lisas, et neil ei ole kohustust kasutada välismeedia vahendamisel välisartiklite pealkirjade üks ühest tõlget ning antud artikli vahendamisel on pealkiri ja juhtlõik omavahel teineteist täiendavad. Jutumärkide pealkirjas kasutamata jätmise pärast ei saa süüdistada Postimeest lugejate eksitamises, kui pealkiri sisuliselt läheb kokku vahendatud teksti sisuga. Postimees leiab, et tegemist ei ole eksitava ega moonutava pealkirja ega seda täiendava juhtlõiguga.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul ei ole The Telegraphi artikli refereering eksitav ega ebatäpne. Postimehe artikli pealkiri ja esimene lõik võtavad kokku terve artikli. Lisaks on Postimehe artikli esimeses lõigus viidatud ka ametnike sõnadele.