Pressinõukogu arutas Kliimaministeeriumi kaebust Postimehes 7. juunil 2026 ilmunud artikli „Ministeerium tahab keelata ühisveevärgita maja müügi“ peale ja otsustas, et väljaanne rikkus head ajakirjandustava.

Kliimaministeerium kaebas Pressinõukogule, et artikli pealkiri on eksitav. Kaebaja on seisukohal, et pealkiri väidab, et ministeerium tahab keelata ühisveevärgita maja müügi, kuigi tegelikkuses ei ole kliimaministeerium kunagi kaalunud ega kavandanud majade müügi keelamist. Kaebaja selgitas, et kaalutav meede on olemuselt teistsugune: kui ühisveevärgi ja kanalisatsiooni alal asuv kinnistu vahetab omanikku, kaasneks uuele omanikule kohustus liituda ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Kaebaja märgib, et kinnisvara müük ei ole keelatud ega piiratud – kinnistu läheb uuele omanikule üle koos liitumiskohustusega. Kaebaja hinnangul jätab pealkiri mulje, et riik kavandab kinnisvaraturu piiramist, ehk keeldu, mis takistaks inimestel oma vara müüa ning inimesed, kelle kinnistul puudub ühisveevärgiga ühendus, ei saaks enam oma kodu müüa. Kaebaja lisab, et ükski artiklis tsiteeritud allikas ei räägi müügikeelust.

Postimees vastas Pressinõukogule, et kui kinnisasja müümise eelduseks või vältimatuks tagajärjeks muutub kohustus teha märkimisväärne investeering ühisveevärgiga liitumiseks, siis tähendab see sisuliselt seda, et ühisveevärgita kinnistut ei ole enam võimalik müüa senistel tingimustel. Sellise meetme praktiline mõju on kinnisvara võõrandamise piiramine, leiab Postimees ja lisab, et pealkiri väljendab seda mõju lühikeses ja lugejale arusaadavas vormis. Ajakirjandus ei ole kohustatud pealkirjas kasutama üksnes seadusandja või ametkonna tehnilisi termineid, leiab Postimees. Toimetus lisab, et oluline on ka see, et artikli tekstis ei varjata ega moonutata meetme tegelikku sisu ja kohe loo alguses selgitatakse, et ministeerium kaalub kinnisvaraomanike sundimist liituma reo- ja joogiveesüsteemidega. Lugejal on võimalik pealkirja tähendust kontrollida artikli sisust ning talle ei esitata valeinfot, selgitas Postimees. Toimetuse sõnul oli pealkirja eesmärk väljendada kavandatava meetme sisulist mõju, mitte väita, et ministeerium valmistab ette otsest ja absoluutset kinnisvara müügikeeldu. Artikli tekst annab meetme sisust korrektse ja kontrollitava ülevaate ning võimaldab lugejal kujundada oma arvamuse.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11., mis näeb ette, et fotod, fotode allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvustused ei või auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul on artikli pealkiri eksitav, sest ministeerium ei plaani ühisveevärgita majade müüki keelata.

Samuti rikkus Postimees ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest ning ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Pressinõukogu hinnangul kasutatakse väidet ühisveevärgita majade müügi keelustamise kohta ka artikli sissejuhatuses, kuigi see väide ei põhine faktidel.