Pressinõukogu arutas Triin Veberi kaebust Postimehes 19. juunil 2026 ilmunud artikli „TUULIKULAHINGUD: Teadlased ei uurigi tegelikult tuulikute infraheli mõju inimestele“ peale ja otsustas, et Postimees rikkus head ajakirjandustava.

Triin Veber kaebas Pressinõukogule, et artikkel loob eksitava mulje, justkui oleks ta Tartu Ülikooli teadlasena ebakompetentne, kallutatud, poliitiliselt mõjutatud või vältinud tuulikute võimalike tervisemõjude uurimist. Kaebaja märgib, et selline tervikmulje ei vasta intervjuudes esitatud seisukohtadele ega uuringute tegelikule sisule. Artikli pealkiri ja juhtlõik väidavad, et teadlased „ei uurigi tegelikult tuulikute infraheli mõju inimestele“. Kaebaja hinnangul ei vasta pealkirja väide tõele. Ta lisas, et selgitas intervjuus Postimehele korduvalt, et esimene uuring oli rahvusvahelise teaduskirjanduse süstemaatiline ülevaade, mis käsitles tuulikute infraheli, madalsagedusliku heli, kuuldava müra, vibratsiooni ja teiste tegurite tervisemõjusid ning teine uuring hõlmab registriandmeid, küsimustikke, modelleerimist ja mõõtmisi ning uurib samuti infraheli mõju tervisele. Kaebaja leiab, et seega uuritakse mõlemas projektis tuulikute võimalikke tervisemõjusid. Kaebaja hinnangul käsitletakse artiklis teaduslikke mõisteid, uuringute metoodikat ja sisu ebatäpselt ning nii seatakse kahtluse alla teadlaste neutraalsus teema uurimisel. Kaebaja ei ole rahul, et artiklis omistatakse teadlastele seisukohti, mida intervjuudes kordagi ei väljendatud: näiteks lükkas kaebaja koos kolleegiga intervjuus selgesõnaliselt tagasi väite, nagu peaksid nad tuuleparkide mõju üle kurtvaid inimesi kergeusklikeks või lihtsameelseteks, kuid sellest hoolimata väidetakse artiklis, et teadlaste analüüs keskendus inimeste kergeusklikkuse paljastamisele. Kaebaja leiab, et teadlaste vastuseid ja tsitaate on kasutatud viisil, mis muudab nende algset mõtet ja loob kunstlikult konfliktse mulje ning loos kasutatakse kirjeldusi, mis viitavad vastajate emotsionaalsele või ärritunud reaktsioonile, kuigi see ei vasta tõele ning seda ei kinnita ka intervjuu terviksalvestis. Kaebaja ei ole rahul, et videos on lõigatud välja pikemad sisulised selgitused ja lisatud küsimuste juurde fragmente vastustest, mis otseselt selle teemaga ei haaku. Kaebaja märkis, et Postimees ignoreeris valdavas osas faktivigade ja eksitavate väidete parandamise palvet.

Postimees vastas Pressinõukogule, et sai artikli kirjutamiseks tõuke kliimaministeeriumi poolt tellitud ja Tartu Ülikooli teadlaste tehtud uuringust, mida esitleti pealkirjaga „TÜ analüüs: tuulikute infraheli ja tervisemõjude vahel ei leitud seost ”Kliimaministeerium 6.10.2025”. Postimehe artikkel oli fokuseeritud teadlaste endi intervjuudest välja koorunud tõsiasjale, et „Teadlased ei uurigi tegelikult tuulikute infraheli mõju inimestele“, mis viitab ühelt poolt avalikkuses jäetud muljele, justkui teadlased just seda uuri(k)sid (340 000 eurot toetust võimaldaks seda teha) ja teiselt poolt sellele, et ühes uuringus ei uurinud Eesti teadlased ise midagi ja teise puhul piirab uurimismeetodite valik teadustööd sedavõrd, et inimesed, kelle puhul võib tervisemõjude põhjus olla tuulikute infraheli, jäävad tegelikult uurimise alt välja. Toimetus selgitas, et pealkirja täpne tähendus avaneb kohe juhtlõigus, kus räägitakse „tuulikute mõju all kannatavatest inimestest“ ning küsitakse, kas hiidtuulikud mõjuvad nende lähedal elavate inimeste tervisele või mitte. Kaebaja kasutab sõna „uurimine“ kõige laiemas võimalikus tähenduses, Postimehe kriitika aga keskendub avalikkust huvitavale küsimusele, kas tuulikute ehitamine inimese kodu lähedale võib inimesel tekitada tervisehädasid. Sõna „tegelikult“ Postimehe artikli pealkirjas viitabki sellele, et tuulikute infraheli mõju inimestele küll uuritakse, aga seda ei saa nimetada „tegelikuks“ ehk tegelikkuses läbiviidavaks tuulikute lähedal elavate inimeste otseseks uurimiseks saamaks teada, kas tuulikute infraheli neile mõjub ja tervisehädasid põhjustab või pole tuulikute infrahelil ja tervisemõjudel seost. Sõna „uurimine“ kahe erineva tähenduse vahetamine ei muuda artikli põhiväidet valeks, leiab Postimees. Artiklis ei ole väidet, et ministeerium, ülikool või mõni muu asutus oleks inimeste uurimise keelanud. Postimees selgitas, et artiklis on sõnaselgelt kirjas, et teadlased eitasid avaliku arvamuse kallutamist selles suunas, justkui oleksid häiritud inimesed lihtsameelsed või kergeusklikud. Seega avaldas Postimees teadlaste eituse ega pannud neile suhu vastupidist tsitaati. Toimetus märkis, et kuigi Tartu Ülikooli poolt toimetusele saadetud tekstis ei olnud konkreetseid ja põhjendatud viiteid faktivigadele, tuli toimetus ülikoolile vastu ning lisas artiklisse uuringute teemal eraldi infokasti, kuigi vastav info oli artikli ennegi olemas koos linkidega kummalegi uuringule.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11., mis näeb ette, et fotod, fotode allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvustused ei või auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul on artikli pealkiri eksitav, sest jätab mulje nagu teadlased ei uuriks tuulikute infraheli mõju inimestele, kuigi uurivad.

Samuti rikkus Postimees ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest ning ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Pressinõukogu hinnangul sisaldab artikkel eksitavat infot infraheli mõju uuringu kohta, sest selles eeldatakse, et uuring on üksnes tuulikute lähedal elavate konkreetsete inimeste vahetu uurimine, mitte ka näiteks varasemate teadustööde läbitöötamine.