Pressinõukogu arutas Haridus- ja noorteameti kaebust Postimehes 19. juunil 2026 ilmunud artikli „HARIDUSMINISTRIT SEE EI HUVITA: Emakeele riigieksami hämar köögipool: vigane hindamine, ettevalmistuseta eksperdid ja vaideõiguse formaalsus“ peale ja otsustas, et väljaanne rikkus head ajakirjandustava.

Haridus- ja noorteamet (Harno) kaebas Pressinõukogule, et artikkel sisaldas ebatäpset ja eksitavat infot, sh väide hindajate koolituste ja töö analüüsimise puudumise kohta ning eksitav käsitlus apellatsioonikomisjoni moodustamise ja hindamisjuhendi standardiseerimise kohta. Kaebaja on seisukohal, et Postimees ei kontrollinud piisavalt artiklis esitatud faktiväiteid ning Harno poole ei pöördutud, kuigi väited puudutasid otseselt Harno töövaldkonda ja Harno oleks saanud anda kontrollitavat infot hindajate koolituste, töö analüüsimise, hindamisjuhendite kasutamise ning hindamisprotsessi kohta. Kaebaja juhtis Postimehe tähelepanu konkreetsetele faktivigadele ja eksitavatele väidetele ning palus need parandada või esitada väidete alus, kuid Postimees seda ei teinud ja pakkus võimaluse Harno loo avaldamiseks.

Postimees vastas Pressinõukogule, et on artiklis kriitiliselt hinnanud riigiasutuse tööd ning artikli ja varasemate selleteemaliste lugude eesmärk oli muuta emakeele riigieksami hindamine läbipaistvaks. 19. juunil ilmunud artiklis ilmneb selgelt, milliste koolituste puudumist silmas peetakse. Samuti analüüsitakse artiklis põhjusi, miks on hindamine ebaühtlane ja esinevad hindamisvead. Toimetus selgitas, et ekspertide vigadele on pikemalt viidatud 3. mai artiklis „Emakeele riigieksami hindajad ja eksperdid eksivad murettekitavalt palju“, kuid teadlikult on hoidutud vigade detailsest kirjeldamisest. Postimees lisas, et kuna Harno keeldus hindamissüsteemi muutmast ja õigustas seda (Nele Toime artikkel Postimehes), küsis toimetus järgnevalt kahel korral kommentaari haridusministeeriumist, kuid paraku jäi ministrilt vastus saamata ning vastas ministeeriumi ametnik.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest ning ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Pressinõukogu hinnangul on artiklis ebatäpne väide hindajate koolituste kohta, mille kaebaja oma pöördumises toimetuse poole ümber lükkas, kuid mida Postimees ei parandanud.

Pressinõukogu hinnangul tekitab segadust ka artikli vorm – see on avaldatud arvamusloona, kuid selles on probleemloo tunnused.