Tallinn, 18. detsember 2002. Uuringufirma Saar Poll poolt Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) tellimusel selle aasta novembris läbi viidud lugejauuring näitab ajaleheturu stabiilset kasvu, kusjuures võib rääkida ka trükimeedia turu küllastumisest, ütles Andrus Saar kolmapäeval toimunud uuringu esitlusel.

Tegemist on Eesti kõige ulatuslikuma valimiga tehtud lugejauuringuga, kus selle aasta novembris uuriti 3156 inimese lugejaeelistusi. Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) tellimusel korraldatud uuringus vaadeldi 19 väljaande lugejaskonda. Peamiselt oli tegemist eestikeelsete ajalehtedega, kuid uuringus olid ka mõned venekeelsed piirkondlikud lehed ning eestikeelsed ajakirjad.

Ligi 90% eestlastest loeb pidevalt kasvõi ühte üleriiglist ajalehte, selgus uuringust. Samalaadne tulemus oli ka eelmisel aastal. Mitte ühtegi väljaannet, ei tasulisi ega tasuta, ei loe 4,7% eestlasest.

Tüüpiline lugeja loeb rohkem kui ühte lehte, selgitas Andrus Saar. Väga lojaalseid lugejaid, kes loevad ainult ühte kindlat väljaannet, on vaid paari protsendi ringis. “Kuna inimeste ajalimiit seab oma piirid, võib varsti rääkida trükimeedia turu küllastumisest,” ütles Saar.

Suurima lugejaskonnaga on endiselt SLÕhtuleht (293 000 lugejat), järgneb Postimees (276 000 lugejat).  Nädalalehtedest on suurima lugejaskonnaga Eesti Ekspress (208 000 lugejat).

Märkimisväärselt on aastaga kasvanud veebiväljaannete lugejaskond – ligi 40% tõus. Samas pole EALLi arvates märke, et ajalehtede veebiväljaannete lugejad sööks ära tavapärase paberlehe lugejad. Andrus Saar soovitas eriti maakonnalehtedel siiski mõelda, kuidas ühitada paberväljaande ja internetiväljaande huvid. Seda eriti seoses asjaoluga, et väheneb nende
inimeste hulk, kes loevad ainult maakonnalehte.

Huvitava tendentsina tõi uuring välja mitte-eestlaste osakaalu väikese kasvu eestikeelsete väljaannete lugejate seas, näiteks Eesti Ekspressi ja Postimehe puhul.

Uuringus käsitletud mitmete näitajate osas vaadeldi ka ajakirjanduse hankekanaleid. Ida-Virumaal kahes keeles ilmuva väljaande Põhjarannik/ Severnoje Poberezhje hankeviiside erisus viitab eri keeltes lugevate inimeste erinevatele harjumustele. Eestlased eelistavad lehte koju tellida, samas kui venelased ostavad meelsamini kioskist. Severnoje Poberezhje lugejatest ostab ajalehe kioskist  või poest 46%, aga Põhjaranniku lugejatest hangib lehe üksimüügist 10%. Kojutellimise osakaal Põhjaranniku lugejate seas on 29%, Severnoje Poberezhje puhul aga 16%.

Analoogilise uuringu tellis EALL Saar Pollilt ka eelmisel ja üle-eelmisel aastal, seoses vajadusega saada täielikumat ülevaadet Eesti trükimeedias toimuva kohta.

EALL