Tallinn, 25. veebruar 2002. Eesti Ajalehtede Liit (EALL) andis täna Tallinnas võitjaile kätte ajakirjandusauhinnad eelmise aasta parimate tööde eest.

Auhinnatseremoonial osales ka Põhja-Euroopa juhtiva meediakontserni Bonnier direktorite nõukogu liige Hans-Jacob Bonnier, kes andis üle uuriva ajakirjanduse auhinna.

Kiek in de Köki tornis toimuval tseremoonial avati teist aastat järjest ka Eesti uudisfoto näitus.

Bonnieri Grupi ja Äripäeva poolt välja pandud uuriva ajakirjanduse auhinna sai kätte Eesti Päevalehe ajakirjanik Anneli Ammas. Ammas pälvis 25 000 Rootsi krooni suuruse auhinna artiklite eest, mis käsitlesid raudteed erastama tulnud, ent kelmiks osutunud Angotti seiklusi.

Auhinna andis üle Bonnier Grupi üks juhte, direktorite nõukogu liige Hans-Jacob Bonnier. Samuti on ta Euroopa Majandusajakirjanduse Liidu esimees ja Bonnieri Perekonnafondi juht. Bonnier soovitas Eesti ajakirjanikel jätkata uuriva ajakirjanduse viljelemist ja sellega pressivabaduse eest  seismist.

Pressipreemiad anti välja neljas kategoorias. Parima uudisloo preemia sai Marii Karell, kes kirjutas Eesti Päevalehes kõrge Viljandi politseiametniku katsest õnnetusjärgselt oma joobeastet varjata. Parima maakonnalehes ilmunud uudisloo preemia sai kätte Lääne Elu ajakirjanik Aivar Õepa, kelle sulest ilmusid lood segadustest loodusajakirja riikliku rahastamisega.

Parima arvamusloo preemia sai Jaak Allik, kes Postimehes intrigeerivalt analüüsis, miks Eesti iga hinna eest NATOsse rühib. Auhinda kätte saades ütles Allik, et arvestades suhtelist vaikust pärast “tabuteemalist” artiklit, peab ta pressipreemiat üheks oma suuremaks tunnustuseks. Parima maakonnalehes ilmunud arvamusloo preemia sai Tarmo Õuemaa, kes ajalehes Lääne Elu arutles selle üle, et Euroopa Liidu rahaga toimuv koolitus võib vahel ka demoraliseerivat mõju omada.

Parima olemusloo auhinna sai Tarmo Vahter, kelle sulest ilmus Eesti Ekspressi lisas Reporter artikkel Arnold Rüütli ootamatust presidendivõidust. Heade suhete säilimise korral presidendi nõunikega ei välistanud Vahter, et president Rüütlist võib ka uuel aastal auhinnaloo kirjutada. Parima maakonnalehes ilmunud olemusloo preemia sai Silvi Kanošina, kes kirjutas Pärnu Postimehes alternatiivse põllumajanduse võimalustest Eestis.

Parima uudisfoto preemia pälvis Postimehe fotograaf Toomas Huik, kelle pilt näitab raudtee erastamise kohtuistungi pinget. Huik ei saanud ise preemiat vastu võta, kuna polnud veel taliolümpialt tagasi. Parima maakonnalehes ilmunud uudisfoto preemia sai Elmo Riig Sakalast, kelle fotol on inimeste elamist inspekteerima tulnud karu. Elmo Riigi fotoaparaadi välgusähvatusega loeti avatuks ka uudisfoto näitus 2001.

Iga pressipreemia kategooria võitja saab 10 000 kroonise preemia ning maakonnalehe preemia on 2 500 krooni. Preemiafond on loodud ajalehetoimetuste poolt.

Tseremoonial premeeriti ka aasta parimaid ajalehekujunduses. Auhinnad andis üle konkursi korralduskomitee juht Vahur Kalmre. Kogu kujunduses, kus hinnati terve lehe kujundust, said hõbeauhinna Eesti Ekspress ja Valgamaalane, äramärgitu auhinna Postimees ja Eesti Päevaleht. Erinevates zhanrikategooriates anti üle mitmed auhinnad, sealhulgas kolm kulda: Eesti Ekspress ja Pärnu Postimees olemuslugude kategoorias ning Postimees avatud
rühmas.

EALL