Soovime meediaturule ausat konkurentsi!

MERLE VIIRMAA-TREIFELDT
Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevdirektor

Soovime meediaturule ausat konkurentsi!

MERLE VIIRMAA-TREIFELDT
Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevdirektor

Head lugejad!
Eesti Meediaettevõtete Liit on esitanud kaebuse Euroopa Komisjonile, sest näeb Eesti meediamaastikul ebatervet konkurentsi läbi riigieelarve rahastatud ERRi.

Meedialiit soovib, et Eestis tegutsevad erameedia organisatsioonid saaks konkureerida turul võrdsetel alustel – seda nii reklaamimüügis kui uudismeedia edastamisel internetis. Võrdsete võimaluste puudumine on ohuks kvaliteetajakirjanduse arengule ja demokraatiale tervikuna.

Meie kaebus puudutab peaasjalikult ERRi poolset online-uudissisu tootmise rahastamist riigieelarvest. See ei ole ERR-i seadusest tulenev ülesanne ja põhjustab meediaturul ebaausat konkurentsi. Leiame, et online-uudiste tootmise osas on eraõiguslike uudisportaalide vahel täiesti piisav konkurents ning seetõttu on riigipoolne sekkumine põhjendamatu ja võrdset konkurentsi selgelt kahjustav. Eraõiguslikud uudisportaalid edastavad uudiseid kiirelt, professionaalselt, laiahaardeliselt ja sõltumatult.

Meediaturg on viimastel aastatel ülemaailmselt arenenud jõudsalt ärimudeli suunas, kus üha suurema osa tuludest moodustab digitaalsete tellimuste tulu. See motiveerib meie liikmeid säilitama ja juurde looma vääriliselt tasustatud ajakirjanike töökohti. Kui ERR jätkab tasuta veebisisu loomist, siis vähendab see oluliselt võimekust toimetustesse investeerida. Eesti inimestel puudub vajadus teha massiliselt digitaalseid tellimusi, kuna tasuta” teenusega on kriitiline maht teenusest tagatud. Seega ERRi jõuline online-meedia laiendamine riigi rahastamisel suurendab süvenevat ebaausat konkurentsi erameediaga, kuivõrd erasektoril pole võimalik sellisel kujul mitte kunagi riigiga konkureerida.

Täiendavalt ei saa avaliku ülesande täitmiseks pidada meelelahutusliku portaali menu.err.ee haldamist ja selle tarbeks sisu tootmist, voogedastusplatvormi Jupiter arendamist ja selle välismaise meelelahutusliku sisu hankimist ega spordisündmuste ülekandeõiguste ostmist ulatuses, mille vastu tunneb huvi ka erasektor.

Eesti erameediakanalite mure seoses Rahvusringhäälingu poolt tekitatud ebaterve konkurentsiga ei ole midagi unikaalset. Teiste riikide seas on üsna sarnased kaebused lisaks meile andnud Euroopa Komisjonile menetlemiseks näiteks ka Soome Meedia Liit ja Leedu Meedia Liit.

Me hindame ERRi sisu väga kõrgelt. Kui ERR suunaks täna tarbetut konkurentsi põhjustavad, mitte avalike ülesannete täitmiseks mõeldud, vahendid oma sisu tugevdamiseks talle seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, võidaks sellest kõik eestimaalased.

Kokkuvõtteks rõhutame, et meie samm on tehtud selleks, et tagada Eestis erameedia ja avatud ühiskonna jätkusuutlikkus.

Vabal ja ausal konkurentsil põhinev meediatööstus on vajalik, et säiliks meediamaastiku mitmekesisus ja sõltumatus. Rahaliselt tugevatel alustel meediaettevõtted pole poliitikute või äriringkondade poolt manipuleeritavad. Olukorras, kus mitmel pool Euroopas on demokraatlikud väärtused löögi all, on oluline teadvustada, et just erameedia tagab, et inimestele kättesaadav informatsioon ei lähtuks vaid avalik-õiguslikest allikatest ja huvigruppidest.

Intervjuu kaebuse teemal

Euroopa demokraatia
sureb erameediata

FERNANDO DE YARZA LÓPEZ-MADRAZO
News Media Europe president

Euroopa demokraatia sureb erameediata

FERNANDO DE YARZA LÓPEZ-MADRAZO
News Media Europe president

Erameedia tööstus tunnistab Euroopa Liidu liikmesriikide avalik-õiguslike ringhäälingute rolli ning panust Euroopa meediamaastiku kvaliteeti ning mitmekülgsusesse.

Erameedia moodustab koostöös avalik-õigusliku meediaga kahekihilise vundamendi, millele ehitati Euroopa meediamaastiku unikaalne edu. Vundamendi kahekihilisus tagab uudiste mitmekesise olukordades, kus erameedia seda üksi ei suuda.

Sellise kahekihilise meediasüsteemi kaitseks on tarvis seada avalik-õiguslike ringhäälingute vastutusaladele piirid. Jättes ringhäälingute vastutusalad piiramata, surub avalik meedia tänu hiiglaslikele riiklikele ressurssidele erameedia turult välja.

Euroopa meediamaastiku niigi habrast seisu on keerustanud koroonakriisist tingitud majanduslikud raskused. Erameedia ettevõtted jõuavad laiema lugejaskonnani kui enne kriisi. Paradoksaalsel kombel aga ettevõttete käibed kahanevad.

Erameedia tulevik on vaieldamatult digitaalne. Enamik ettevõtteid on juba jõudnud või jõuavad peatselt trükimeedialt üle minna veebi. Avalik-õigusliku trükimeedia edu pole aga veebi kandunud. Selline klaar ärisuund on erameediale vajalik edumaa tehnoloogiahiidude ees. Viimased on meediaturgu eriti jõuliselt mõjutama hakanud.

Tulusate investeeringute tagamine on meediaettevõtete jaoks võtmetähtsusega. Vaid tulusate investeeringute toel saab erameedia jätkata kvaliteetse ajakirjanduse tootmist ning uute tehnoloogiate kasutusele võtmist.

Avalik-õiguslike ringhäälingute tasuta pakutav ajakirjandus võib selle tasakaalu rikkuda, kuna riiklikel meediaettevõtetel on kasutada hiiglaslikud ressursid.

Eluterve ajakirjandus vajab vaba ja konkurentsivõimelist meediatööstust. On eriti oluline, et avalik-õigusliku ringhäälingu vastutusala teravdab konkurentsi sektorites, milles erameedia juba aktiivselt tegutseb. Niisamuti on oluline, et avalik-õiguslik ringhääling ei ületaks oma vastutusala piire.

Erameedia ettevõtted tahavad konkureerida õiglastes tingimustes. Nähtamatu käe põhimõttel toimiva turumajanduse ausaks tegutsemiseks peame meediaettevõtetele tagama õiglased konkurentsitingimused.

Eluterve erameediasektorita ei saa laiem avalikkus läbi. Erameedia tagab alternatiivsete teabekanalite olemasolu. Samamoodi tagab see tõiga, et informatsioon, millele inimesed ligi pääsevad, ei lähtuks vaid riiklikest allikatest. Euroopa demokraatliku kriisi ajal on raske sellisele tegevusele hinnasilti kleepida.

KKK

Euroopa kogemus

2017. aastal pöördus Soome Meedialiit (Finnish Media Federation) Euroopa Komisjoni poole, kuna leidis, et avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioonile Yleisradio (YLE) antud riigiabi on ebaseaduslik. Meedialiit palus komisjonilt hinnangut küsimusele, kas on lubatud riiklikult rahastada avaliku ringhäälinguga mitteseotud tekstipõhise ajakirjandusliku veebisisu pakkumist.

Pöördumises toodi välja välja, et YLE avaldas 2016. aastal oma veebiportaalis ja rakenduse NewsWatch kaudu enam kui 100 000 tekstipõhist artiklit ning see muutis YLE riigi suurimaks veebiväljaandeks. Samas ajal pakuvad Soome kommertsmeediaettevõtted mitmekülgset ajakirjanduslikku veebisisu ning regulaarselt ilmub riigis umbes 180 ajalehte. Sellest tulenevalt on Soome inimese kohta avaldatud ajalehtede arvu poolest üks maailma juhtivaid riike.

Meedialiidu hinnangul puudub seega vajadus televisiooni- ja raadiosaadetega mitteseotud tekstipõhise ajakirjandusliku sisu pakkumiseks YLE poolt, sest see läheb vastuollu Euroopa Liidu riigiabi eeskirjadega.

YLE veebiportaalile kulub aastas 35-50 miljonit eurot, mida rahastatakse Soome riigieelarvest. Mastaapne tasuta ajakirjandusliku sisu pakkumine YLE portaalis loob ebaausa turusituatsiooni ning raskendab erameediaettevõtetel veebiväljaannete tellimuste müümist. Meedialiidu sõnul mõjutab see ebaproportsionaalselt Soome meediaturgu ja seab ohtu meedia pluralismi.

Meedialiit tõi välja, et YLE veebitegevuse laienemise põhjuseks on osaliselt rahvusringhäälingu avaliku teenuse ülesande ebaselge määratlus.

Komisjon tegi juunis 2020 otsuse ja asus seisukohale, et online-s sisu edastamine on põhimõtteliselt aktsepteeritav, aga selleks peavad olema selged seadusest tulenevad piirid.

Leedu erameediaettevõtete organisatsioonid Leedu Internetimeedia Assotsiatsioon (Internet Media Association) ja UAB All Media Lithuania esitasid 2020. aasta juunis Euroopa Komisjonile kaebuse Leedu avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioonile (LRT) osutatud riigiabi pärast.

Kaebuses toodi välja, et alates 2015. aastast on LRT tegevust toetatud Leedu riigieelarvest 227 miljoni euroga. Võrreldes meediaturu üldise olukorraga, on LRT rahastamine jõudsasti kasvanud: kui viis aasta tagasi toetati avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni tegevust 29 miljoni euroga, siis 2020. aastaks oli toetus kasvanud 46 miljonit euroni.

Meediaorganisatsioonide hinnangul ei vasta Leedu avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamismudel Euroopa Liidu poolt riigiabimeetmetele seatud tingimustele, sest valitsus ei taga LRT-le raha eraldades, et avalik-õiguslik ringhääling ei konkureeriks kommertsturul pakutava sisuga.

Kuna LRT-le eraldatud summa pole seotud ringhäälingu kuludega ning puudub sõltumatu ja tõhus kulude kontrollimehhanism, luuakse meediaorganisatsioonide hinnangul LRT-le eeldused osaleda turuhinnast madalal reklaamiturul ja maksta ostetud sisu eest rohkem kui turutingimustel tegutsevad kommertsettevõtted.

Ebaausate konkurentsitingimuste kõrval on Leedu meediaorganisatsioonid mures ka LRT veebiuudiste portaali pärast. Kuigi avalik-õigusliku ringhäälingu seadus ei näe sellise keskkonna loomist ette, on LRT käivitanud veebiportaali, milles pakutav sisu ei erine erameediaettevõtete omast.

Meediaorganisatsioonid leiavad, et sel moel moonutab riiklik rahastamine niigi konkurentsitihedat turgu ja tõukab järk-järgult kommertslikud turuosalised sellest välja. Selline praktika on aga Euroopa Liidu tavade ja kohtupraktikaga vastuolus.

Pea üheksa aastat kestnud arutelu tulemusel valmis Hollandis uus meediaseadus, mis tagab selgepiirilise era- ja avaliku meedia toimimise. Seadus paneb avalik-õiguslikule ringhäälingule kohustuse kooskõlastada kõiki oma uusi tegevusi ja teenuseid enne käivitamist.

Kooskõlastus käib läbi kohaliku konkurenstiameti ja kultuuriministeeriumi, kes analüüsivad taotluse erinevaid aspekte.

Kultuuriministeerium vastutab teenustele või tegevustele antava loa eest ja peab kaaluma iga uue tegevuse mõju erameediale. Meedialiit, kes ühendab erameediat, saab igast uuest tegevusest teada kohe, kui avalik-õiguslik ringhääling testima asub.

Saksamaal on riiklikul tasemel kokku lepitud, et Deutsche Welle teeb raadio- ja telesaateid ning kasutab veebi vaid nende lugude tutvustamiseks ja illustreerimiseks.

Saksa kaasuses ütles Euroopa Komisjon, et online-meediat kui sellist ei saa rahvusringhäälingule keelata, kuid samas peab edastatav sisu olema täpselt määratletud.

Komisjoni riigiabi menetlus lõpetati, sest riik ja meediakanalid jõudsid kokkuleppele.

Taani asjas tegi komisjon otsuse juba 2010. aasta jaanuaris ning asus seisukohale, et ringhäälingu rahastamine on käsitletav lubamatu riigiabina.

Taani puhul sai määravaks fakt, et iga-aastase eraldise suuruse määramisel on aluseks ringhäälingu enda plaan järgmiseks aastaks, kuigi eraldise määramise aluseks peaksid olema objektiivsed kriteeriumid.

Samal teemal

Soome meediajuhid on välja arvutanud, et kui Soome avalik-õiguslikus ringhäälingus YLE veebisisu poleks, siis oleks erameedial tasulisi lugejaid 10-15 protsenti rohkem. Soome Meedialiidu hinnangul on YLE veebisisu väärtus 30-40 miljonit eurot aastas. Soome Meedialiit peab seda ebaseaduslikuks riigiabiks, millest pole Euroopa Komisjonile teada antud.
Loe artiklit SIIT

Soome YLE võib saada uue seaduse, mis keelab YLE veebis tekstid. Loe artiklit SIIT ja Delfi lugu seaduseelanõu kohta SIIT

Meedias ilmunud kajastused kaebuse esitamisele:
Hanno Tomberg: erameedia kaebus näitab nende nõrkust. Loe SIIT
Meediaettevõtted kaebasid ERRi Euroopa Komisjoni. Loe SIIT
Reporter: Meediaettevõtted saadavad ERRi tegevuse osas Euroopa Komisjonile kaebuse. Loe SIIT
Частные медиакомпании пожалуются в Еврокомиссию на государственное финансирование ERR. Loe SIIT
Медиапредприятия Эстонии подадут жалобу на ERR в Европейскую комиссию. Loe SIIT
Медиапредприятия Эстонии жалуются на ERR в Еврокомиcсию. Loe SIIT
ERR-i nõukogu esimees erameedia kaebusest: rahvusringhäälingu seadus on aegunud, kuid meie tegevus ei lähe sellega vastuollu. Loe SIIT
Meediafirmad kaebavad ERRi riikliku rahastamise Euroopa Komisjoni. Loe SIIT
Eesti meediaettevõtted: ERRi online-uudiste rahastamine tekitab ebatervet konkurentsi. Loe SIIT
Meediafirmad kaebavad ERR-i riikliku rahatsamise Euroopa Komisjoni. Loe SIIT
Eesti meediaettevõtted kaebavad Euroopa komisjonile: ERR-i rahastus tekitab ebatervet konkurentsi. Loe SIIT
Meediaettevõtted kaebavad ERRi peale Euroopa Komisjonile. Loe SIIT
Ajakirjanike liit avaldas toetust ERR-i portaalide jätkamisele. Loe SIIT
Meediaväljaandeid esindav advokaat ERRi rahastamise kaebusest: küsimus on läbipaistvuses. Loe SIIT
Союз журналистов ЭР выступил против ограничений на медиаполе. Loe SIIT
EAL jälgib murelikult erameedia ja ERRi vastasseisu. Loe SIIT
Juhtkiri: kasulik ja terve konkurents. Loe SIIT
Lobjakas vs Vooglaid: Meediakonkurentsist, kohtunike võimust ja abortide rahastamisest. Vaata SIIT 
Anvar Samost: Eesti vajab mitmekesist ajakirjandust. Loe SIIT
Mari-Liis Rüütsalu: ERRi doteerimine võib Eestist viia näiteks Netflixi. Loe SIIT
“Olukorrast ajakirjanduses” lahkab erameedi kaebust ERRi vastu. Vaata SIIT
Анвар Самост: Эстонии нужна разнообразная журналистика. Loe SIIT
Marju Himma: erameedia kaebused ERR-i suunas pole kuigi tugevatel alustel. Loe SIIT
Analüüs: ERR-i portaali uudistest vähem kui seitse protsenti on veebiajakirjanike originaaltöö. Loe SIIT
Demokraatia vajab tugevat meediat. Loe SIIT
Olukorrast ajakirjanduses. Kuula SIIT
TLÜ meediaprofessor: ma ei näe ERR-i tegevuses veebis probleemi. Loe SIIT
Veidemann: erameedia probleem pole ERR-i veeb, vaid reklaamiraha saamine. Loe SIIT
Reporteritund. Kuula SIIT
Globaalgigandid neelavad reklaamiraha, ERR vastutagu. Loe SIIT
Vox Populi 27.10.2020
Vilja küsib: Erik Roose: mina olen rääkinud, et paneme seljad kokku. Selle peale öeldakse: ei, pane parem oma veebiuudised kinni. Loe ja kuula SIIT