Hea tava lepped
Telefonimüügi hea tava kokkulepe
Elektroonilise side seadus (edaspidi ESS) ei kehtesta nõudeid elektrooniliste kontaktandmete kasutamisele otseturustuseks kui selline otseturustus toimub reaalajas toimuval mitmepoolse häälkõne kaudu (edaspidi ka telefonimüük).
Käesoleva telefonimüügi eetikakoodeksiga ühinenud ettevõtted soovivad tagada, et telefonimüük toimuks vastutustundlikul ja häälkõne saaja õigusi austaval ning tunnustaval viisil kooskõlas heade kauplemistavadega.
Hea tava kokkuleppe aktsepteerinud ettevõtjad tagavad, et tema töötajad või muud tema huvides tegutsevad isikud (sh agendid, töövõtjad, koostööpartnerid) järgivad hea tava kokkulepet klientide huvide kaitsel.
Telefonimüügi eetikakoodeksiga ühinenud ettevõtted lähtuvad mitmepoolse häälkõne kaudu teostataval otseturustusel allolevates põhimõtetest:
1. Telefonimüük
1.1 Telefonimüük on selline reaalajas toimuv mitmepoolne häälkõne, mille eesmärgiks on otseturustuse sõnumi edastamine kõne jooksul ning seejuures ei ole oluline, kas ettevõtja telefonimüük toimub telefonimüüki teostava ettevõtte enda või oma kliendi nimel või huvides.
1.2 Telefonimüügi ettevõte tagab kõigi andmete turvalisuse ja neile ligipääsu vaid kliendile ja kliendi nõusolekul ka kolmandatele isikutele ega võimalda neile ligipääsu kolmandatel isikutel seadusliku aluseta.
1.3 Telefonimüügi kõne üldised tingimused:
a) telefonimüügi ettevõtte valib adressaadi vastavalt valimile, mis on koostatud võimalikult täpselt vastavalt toote või teenuse sihtrühmale;
b) teistsuguse kokkuleppe puudumisel kliendiga võib telefonimüüki teostada tööpäevadel ajavahemikus 9.00 – 21.00 ja laupäeval 10.00 – 18.00. Muul ajal kõnesid teha ei tohi.
c) samasisulist otseturustuse sõnumit ei või edastada samale abonementnumbrile sagedamini, kui 1 (üks) kord 2 kuu jooksul, va. kui see on vajalik asjassepuutuva pakkumise järelteeninduseks või toimub kokkuleppel kliendiga;
d) telefonimüügi ettevõtja veendub enne kõne teostamist selles, et klient ei ole kasutanud enda keeldumisõigust kooskõlas käesoleva kokkuleppe punktiga 2;
e) Telefonimüügi ettevõte ei varja kõnede tegemisel enda telefonimurit.
1.4 Teavituskohustused.
Iga telefonimüügi kõne puhul teavitab telefonimüügi ettevõte enne otseturustuse sõnumi edastamist kliendile selgelt ja arusaadavalt alljärgnevast:
a) telefonimüügi kõne tegija tutvustus;
b) kõne eesmärk (teenuse või kauba müük);
c) andmed kliendi isikuandmete allika kohta kliendi sellekohasel nõudmisel;
Tarbija soovi korral keelata endale müügipakkumiste tegemine on müüja kohustatud tarbijat teavitama õigusest keelata oma kontaktandmete edaspidine kasutamine telefonimüügi teostamiseks (keeldumine);
1.5 Hoolsuskohustused. Telefonimüügi ettevõtja peab:
a) enne otseturustuse sõnumi edastamist veenduma, et klient on sama isik, kellele kõne oli suunatud;
b) lõpetama kõne, kui on põhjendatud arvata, et klient ei ole adekvaatne tegema lepingu sõlmimisele suunatud tahteavaldusi või kliendiks on alaealine isik ja puudub alaealise seadusliku esindaja nõusolek. Nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks teeb telefonimüügiettevõtja endast parima;
1.6 Telefonimüügi ettevõtte salvestab tehnilise võimekuse olemasolul kõik telefonimüügi kõned ning säilitab salvestise vähemalt 7 päeva jooksul võimaldamaks kliendile juurdepääs häälkõne salvestisele.
1.7 Telefonimüügi kõne jooksul tuleb kliendile tutvustada pakutava toote või teenuse põhiomadusi, hinda või selle kujunemise viisi ning muid asjassepuutuvaid müügitehingu tingimusi.
1.8 Ostuotsuse korral peab telefonimüügi ettevõte lõpetama kõne kokkuvõttega toote kirjeldusest, hinnast, kõikidest kaasnevatest kuludest, võimalikest transpordi- viisidest ning muudest olulistest tingimustest. Klienti tuleb teavitada kõigist sellistest õigustest ja sellisel viisil nagu seda näevad ette kehtivad õigusaktid (eelkõige võlaõigusseadus).
2. Kliendi keeldumine telefonimüügist
2.1 Kliendil on õigus igal ajal keelata temale telefonimüügi kõnede tegemine täielikult või osaliselt konkreetsete kaupade või teenuste osas. Keeldumisel ei ole tagasiulatuvat jõudu.
2.2 Keeldumise registreerib telefonimüügi ettevõtja tema poolt peetavas andmebaasis. Tehtav kanne sisaldab vähemalt kliendi nime, telefoninumbrit ning kande tegemise kuupäeva ning osalise keeldumise korral keelu ulatust.
2.3 Igakordne keeldumine kehtib kaks aastat alates selle registreerimisest telefonimüügi ettevõtte andmebaasis.
2.4 Telefonimüügi ettevõtja annab kliendi soovil kliendile ja kliendi nõusolekul ka kolmandatele isikutele teavet keeldumise kande olemasolu kohta; samuti parandab, täiendab või sulgeb kliendi nõudel tema kohta käivad ebaõiged või mittetäielikud andmed
2.5 Keeldumisõigust kasutanud kliendile on keelatud telefonimüügi kõnede tegemine välja arvatud juhul, kui kõne tegemiseks eksisteerib muu seadusest või lepingust tulenev alus – eelkõige kliendi sõnaselge nõusolek.
Eesti Otseturundus Liit
Veebis vigade parandamise hea tava lepe
1. Hea tava lepe reguleerib nii ainult veebi kirjutatud lugude kui ka läbi paberlehe veebi jõudnud lugude parandamist.
2. Kui selgub, et toimetus on teinud veebis ilmunud loos vea, siis:
a) kui viga on nii suur, et muudab loo mõttetuks, kustutada lugu esimesel võimalusel ja teavitada inimest või organisatsiooni esindajat esimesel võimalusel.
b) kui viga on vähem fataalne, teha loosse parandus ja lisada täiendava tekstiga (võimalusel pealkirja juurde, sellest väiksema fondiga) selgitus, millal ja mida on muudetud.
kui viga on pealkirjas, siis kirjutada pealkirja juurde, nagu eelmises punktis, a la pealkirjas tehtud täpsustus ja lisada aeg, millal see tehti.
3. Loo sees kustutada osa, mis osutus valeks ja kirjutada kogu lõik uuesti, viidates, et millal ja mida on parandatud. Uuesti kirjutatud osa on eristatav.
4.Vajadusel, kui tekst on kustutatud ja/või viga parandatud, teavitab ajakirjanik või toimetaja inimest või organisatsiooni esindajat ning ütleb, et viga on parandatud või lugu kustutatud.
Kinnitatud EALL nõukogus 26.02.2015
Online kommentaaride hea tava lepe
1. Eesti Ajalehtede Liit toetab veebikeskkonnas kommenteerimisvõimalust kui demokraatlikku ilmingut ning peab kommentaariume ühiskonna vabaks võimaluseks diskuteerida erinevatel teemadel ilma toimetuse sekkumiseta.
2. Ajalehtede veebiväljaannete juurde loodud kommenteerimisvõimalust ei käsitleta ajakirjandusliku tegevusena ning seal avaldatud arvamused on lugejate seisukohad ning kajastavad ühiskonnas levivaid arvamusi, mille sisu eest ajalehed ei saa vastutada.
3. Arvestades tehnika arengut on võimalik kõigil isikutel, kellel on ligipääs internetile, levitada oma arvamust lugematule hulgale inimestele. Ajalehed ei peaks tegema kunstlikke takistusi tehnika arengust tingitud võimaluste kasutamisele. Samas arendamaks ühiskonnaliikmete vastutustunnet peavad kommentaatorid tunnetama vastutust oma sõnade eest.
4. Aastate praktika näitab, et kõige positiivse kõrval, mida Internet pakub, esineb ka ebameeldivat kõrvalmõju. Veebikeskkonnas ringleb vastutustundetuid kommentaare, mis ei vasta Eesti Vabariigi seadustele või rikuvad kolmandate isikute õigusi.
5. Et suurendada ajalehtede usaldusväärsust peab EALL vajalikuks kehtestada hea tava, kuidas sekkutakse liikmeslehtede online keskkondadele lisatud kommenteerimiskeskkondades toimuvatesse aruteludesse.
6. Hea tava kohaselt:
a. tuleb kommenteerimiskeskkonnast kustutada kommentaarid, mis sisaldavad roppusi, õhutavad rahvaste ja rasside vahelist vaenu, sõda, kutsuvad üles narkootikumide ja relvade kasutamisele, riigi kukutamisele või reetmisele või konkreetsete isikute suhtes füüsilisele vägivallale, levitavad valet või halvustavad põhjendamatult teisi isikuid;
b. heale tavale mittevastav kommentaar tuleb kustutada mõistliku aja jooksul selle kohta teate esitamisest; juhul, kui kommenteerimiskeskkond keeldub kommentaari kustutamast, muutub ta vastutavaks jätkuvalt avaldatava kommentaari suhtes;
c. kohtu või politsei nõudel tuleb anda välja kogu informatsioon, mis on heale tavale mittevastava kommentaari salvestamise kohta;
d. võib rakendada muid meetmeid ebasobivate kommentaaride kirjutamise vastu (sõnafiltrid, varem reeglite vastu eksinud IP aadressi blokeerimine, õiguskaitseorganitele teatamine);
e. kehtiva seadusandluse raames ei peeta vajalikuks, et kommenteerimiskeskkonnad registreeriks kõik kommenteerijad ID kaardi või muu sellise tehnilise lahenduse alusel;
f. iga kommenteerimiskeskkond võib kehtestada täiendavaid reegleid.
Kinnitatud EALL nõukogus 30.10.2008
Reklaami ja ajakirjandusliku sisu eristamise hea tava
Eesti Ajalehtede Liidu liikmete ajakirjandusväljaanded lähtuvad reklaami avaldamisel ajakirjanduseetika koodeksist ning alljärgnevast heast tavast.
1. Reklaamina käsitletakse igasugusel kujul olevat kindla isiku poolt tellitud teavet sõnas, pildis või helis (sõnad, arvud, kujutised, muusika ja heliefektid), mille eesmärgiks on veenda või mõjutada kindlat auditooriumi.
2. Tulenevalt reklaamiseadusest on reklaam vastutustundlik, aus, sünnis, hariv, kujundamaks arvamusi ja hoiakuid. Reklaami avaldajad ei kuritarvita auditooriumi usaldust.
3. Reklaam peab olema selgelt tähistatud ja eristatav ajakirjanduslikust materjalist, olenemata sellest, mis liiki või vormis ta on ja missuguseid meediakanaleid kasutatakse.
4. Väljaandjad on vabad otsustamaks reklaami tähistava sõna valiku osas (nt sisuturundus, reklaam on tasutud firma X poolt), milline sõna peab paigutatud olema reklaami ülaserva ja jätkureklaami puhul peab reklaami tähis seda saatma.
5. Igal ajakirjandusväljaandel on õigus ise otsustada reklaamide avaldamise üle tulenevalt lehe joonest, käesolevast heast tavast ja seadusest.
6. Ajakirjaniku pilti, häält, kujutist või viiteid temale ei kasutata reklaamides.
7. Paberkandjatel ilmuvad ajakirjandusvaäljaande reklaamvahelehtedel peab olema päismik, kus on öeldud, kes on selle reklaami tellija. Reklaamvahelehtede kujundamisel ei tohi matkida ajakirjandusväljaannet, mille vahel see ilmub. Reklaamvahelehtede lehekülgedel peab olema eraldi numeratsioon.
Kinnitatud EALL nõukogus 14.06.2007
Muudetud EALL nõukogus 31.10.2013
Muudetud EALL nõukogus 28.06.2016
Artiklite refereerimise hea tava
Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehed lähtuvad ajakirjanduslike materjalide reprodutseerimisel autoriõiguse seadusest ning alljärgnevast refereerimise heast tavast.
1. Igasugusel refereerimisel tuleb kohe artikli alguses märkida, millises väljaandes on artikkel ilmunud, soovitav on märkida ka selle pealkiri ja autor. Kui tegemist on mitme allika põhjal kirjutatud artikliga, siis tuleb see märkida võimalusel artikli alguses ja kui see (ajakirjanduslikult) ei osutu võimalikuks, siis vastava refereeritava lõigu alguses.
2. Algallikale tuleb viidata ka juhul, kui materjal võetakse uudisteagentuurist, internetiportaalist (refereerimise hea tava seisukohalt on elektrooniline ja paberkandjal väljaanded võrdsed) või mõnest muust kanalist, kus artikkel on juba refereeritud kujul olemas.
3. Refereerimise motiveeritud maht on pealkiri ja üks lause. Kui üks ajaleht on kirjutanud artikli, mis tugineb teise ajalehe kirjutisele, siis on hea tava sellele viidata.
4. Päevauudiste refereerimine on tasuta seni, kuni see toimub uudise sisu edasiandmiseks vajalikul määral.
5. Kõigil muudel juhtudel peavad refereerijad taotlema artikli avaldanud väljaandelt ja/või autorilt eriloa. Selle teenuse eest võib artikli omanik kehtestada tasu.
6. Ajalehtede eriarvamused ja pretensioonid autoriõiguse seaduse ja refereerimise hea tava tõlgendamisel vaatab läbi Eesti Ajalehtede Liidu nõukogu.
7. Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehed lähtuvad käesolevast kokkuleppest ja omavahelistest lepingutest. Juhul, kui on vastuolu käesoleva kokkuleppe ja omavahelise lepingu vahel, siis rakendatakse omavahelist lepingut.
Kinnitatud EALL nõukogus 28.04.2005
Ajalehe põhitunnused
Ajaleht on perioodiliselt (vähemalt kord nädalas/50 numbrit aastas) ilmuv trükiväljaanne, millel on omaette toimetus, arvamuste pluralism ning toimetuse materjalide eristatus tasulistest. Toimetus peab olema oma arvamustes vaba.
Ajalehe sisu iseloomustab temaatiline, žanriline ja funktsionaalne mitmekesisus, materjalide uudislikkus ning avalikku huvi pakkuv ainestik.
Ajaleht kujutab endast kirjalikku infoallikat päevakajaliste sündmuste kohta, mis on seotud avalike asjade, rahvusvaheliste küsimuste, poliitika, kultuuri ja muude selliste teemadega. Ajaleht võib sisaldada reklaami ja pildilist materjali.
Ajaleheks ei peeta riigiasutuse, kohaliku omavalitsusorgani või ettevõtte infolehte ning vaid reklaami ja/või kuulutusi sisaldavat perioodiliselt ilmuvat trükiväljaannet.
Hea tava kokkulepe kunstiteoste reprodutseerimise kohta ajalehtedes
Tallinnas, 18. novembril 2004.a.
Eesti Autorite Ühing, keda esindab tegevdirektor/juhatuse liige Kalev Rattus (edaspidi EAÜ) ja Eesti Ajalehtede Liit, keda esindab tegevdirektor Toomas Leito (edaspidi EALL), keda käesolevas hea tava kokkuleppes (edaspidi Lepe) ühiselt nimetatakse Pooled, on kokku leppinud alljärgnevas:
I Üldsätted
1. Leppe eesmärk on määratleda, milline on kunstiteoste ajalehtedes roprodutseerimise hea tava ning kujundada olukord, kus eriarvamused EAÜ ning ajalehtede toimetajate ja kirjastajate vahel lahendatakse kiiresti ning mõlemale poolele kasulikul moel.
2. Leppe objektiks on autoriõigusega kaitstud kujutava kunsti teosed ja fotograafiateosed (edaspidi teosed). EAÜ saab tagada teoste kasutamise leppes sätestatud tingimustel ainult teoste osas, milliste autorite esindamiseks on EAÜ-l vastavad volitused.
3. Leppega fikseerivad Pooled suhted ja probleemid, mis teoste ajalehtedes reprodutseerimisel tekivad ning millised ei ole otseselt reguleeritud Autoriõiguse seaduse (AutÕS) sätetega ning püüavad juurutada selles osas vastavaid häid tavasid.
II Teoste vaba kasutamise põhimõtted
4. Autoriõigusega kaitstud teoseid võib vabalt (ilma loata ja tasu maksmata) reprodutseerida juhul, kui see ei ole lähtudes AutÕS §-st 17 vastuolus teose tavapärase kasutamisega või ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huvisid ning toimub viisil, mis otseselt vastab AutÕS §19 lõikes 3² ja § 20¹ sätestatud tingimustele. Nimetatud AutÕS sätted on toodud Leppe lisas (vt. lisa 1).
5. Pooled leiavad, et teoste vabal reprodutseerimisel ajalehtedes tuleb lähtuda järgmisest põhimõtetest:
5.1. Päevasündmusena saab vaadata sündmust, mis on päevakajaline. Seega sündmust, mis on hetkel moes või inimestele huvipakkuv, kuid mis tegelikult leidis aset minevikus, ei saa käsitleda päevasündmusena. Leppe lisas (vt. lisa 3) on toodud näidisloetelu sündmustest, millede osas Pooled on pidanud vajalikus piiritleda ajavahemiku, mille jooksul ajalehed saavad neid sündmusi kajastada kui päevakajalisi;
5.2. Päevasündmuste kajastamisel nende sündmuste käigus nähtud teoste reprodutseerimisel ei loe Pooled määravaks, et päevasündmuste käigus nähtud teos oleks igal juhul reprodutseeritud osaliselt, vaid loevad määravaks asjaolu, kas seda on tehtud ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele. Pooled loevad põhjendatuks, et päevasündmuste käigus nähtud teostest võib vabalt avaldada ühe foto (reproduktsiooni) iga erineva päevasündmuse (näiteks näituse avamine) kohta avaldatud artikli kohta, kusjuures foto ei tohi oma mahult ületada päevasündmust kajastava artikli mahtu ja olla üldkokkuvõttes oma mahult suurem kui ¼ ajalehe leheküljest. Sealjuures ei oma tähtsust kas fotol on teos reprodutseeritud osaliselt või täies mahus või kas teos asub foto esi- või tagaplaanil (näiteks teos on tagaplaanil ja esplaanil on kunstnik);
5.3. päevasündmuste käigus nähtud kunstiteoste reprodutseerimine suuremas ulatuses kui Leppe punktis 5.2. märgitud, on lubatud ainult juhul, kui see on toimunud autori eelneval nõusolekul ning kui autor on sellest eelnevalt kirjalikult informeerinud EAÜ-d.
5.4. ajalehe viitekülgedel (näiteks lehe esiküljel või viited teiste lehekülgede ülaservas) võib teoseid vabalt reprodutseerida ainult juhul, kui see teos on avaldatud ka viidataval kohal. Sellisel juhul ei pea ajalehe viiteküljel avaldatud teose juures märkima selle pealkirja ja autori nime, kui toimetus peab seda kujunduslikult sobimatuks;
5.5. teose vaba reprodutseerimine põhjendusega, et see ei moodusta kujutise ehk foto põhimotiivi, võib toimuda ainult juhul, kui tegemist on üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuva arhitektuuriteose, kujutava kunsti teose või fotograafiateosega. Üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuvaid teoseid võib juhul, kui nad ei moodusta foto põhimotiivi, reprodutseerida vabalt ka juhul, kui vastav foto ei kajasta päevasündmust. Pooled leiavad, et teos ei moodusta foto põhimotiivi juhul, kui see asub tagaplaanil ja on väiksem kui ¼ fotost. Üldsusele avatud kohana käsitlevad Pooled territooriumi, ehitist või ruumi, mis on antud üldiseks kasutamiseks või kuhu sellise koha omanik või valdaja võimaldab sissepääsu individuaalselt;
5.6. AutÕS §19 lõikes 3² ja § 20¹ sätestatud vaba kasutamise viisid ei vabasta ajalehti kohustusest järgida autori isiklikke õigusi. See tähendab, et päevasündmuste kajastamisel nähtud teoste vabal reprodutseerimisel tuleb ära märkida teose autori nimi, teose pealkiri (nimetus) ning avaldamisallikas. Üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuvate teoste vabal reprodutseerimisel tuleb ära märkida teose autori nimi juhul, kui autori nimi on teosel nimetatud.
III Tasu maksmine
6. Autoriõigusega kaitstud teoste reprodutseerimine viisil, mis ei vasta AutÕS-s toodud vaba kasutamise tingimustele või on vastuolus Leppes sätestatud vaba kasutamise põhimõtetega, võib toimuda ainult autori või tema õiguste omaja (pärija, EAÜ) loal ja tasu eest. Tundmatu teose reprodutseerimisel tuleb eeldada selle kaitstust autoriõigusega.
7. EAÜ poolt esindatud autorite teoste reprodutseerimise eest ajalehtede poolt tasu maksmine toimub vastavalt Leppele lisatud tasumääradele (vt. lisa 2). Nimetatud tasumäärad on kehtestatud EAÜ poolt kooskõlastatult Eesti Kunstnike Liiduga ja heaks kiidetud EALL-i poolt.
8. EAÜ tagab EAÜ poolt esindatud eesti kujutavate kunstnike/fotograafide nimekirja ja välismaa kujutavaid kunstnikke/fotograafe esindavate organisatsioonide nimekirja, kellega EAÜ on sõlminud lepingud, kättesaadavuse EAÜ koduleheküljel võrguaadressil: www.eau.org . Ajalehtedel on õigus saada EAÜ-lt telefoni (nr. 668 43 72, 668 43 60) ja e-meili (aadressil eau@eau.org) teel andmeid üksikute eesti ja välisautorite EAÜ poolse esindamise kohta ja informatsiooni kehtivate tasumäärade ning tasu maksmise tingimuste kohta.
9. Ajalehe poolt EAÜ-le tasu maksmisest keeldumisel on EAÜ-l õigus nõuda tasu maksmist kahekordses määras, välja arvatud juhul, kui tasu makmisest keeldumine oli õigustatud lähtudes AutÕS sätestatud vaba kasutamise tingimustest või Leppes toodud vaba kasutamise põhimõtetest.
IV Vaidlused
10. Kui ajalehel ja EAÜ-l ei ole õnnestunud vaidlust teoste reprodutseerimise või tasu maksmise kohta läbirääkimiste teel lahendada, on asjast huvitatud poolel, st. ajalehel või EAÜ-l, õigus taotleda vaidluse lahendamist vaidluskomisjonis, mille moodustavad EAÜ ja EALL, nimetades kumbki kaks liiget. Antud komisjon tegutseb kui lepituskomisjon.
Eesti Autorite Ühing
Kalev Rattus
Lille 13
10614 Tallinn
Tel. 668 43 60
Faks 668 43 61
e-post: eau@eau.org
Eesti Ajalehtede Liit
Toomas Leito
Pärnu mnt. 67A
10134 Tallinn
Tel. 646 1005
Faks 631 1210
e-post: eall@eall.ee
Lisa 1
EAÜ ja EALL vaheline HEA TAVA KOKKULEPE kunstiteoste reprodutseerimise kohta ajalehtedes
AUTORIÕIGUSE SEADUS
VÄLJAVÕTE
Vastu võetud 11.11. 1992.a. seadusega, jõustunud 12.12. 1992.a. (terviktekst RT I 2004, 77, 527)
§ 19. Teose vaba reprodutseerimine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel, õigusemõistmise ja halduslikel eesmärkidel
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime või nimetuse, kui see on teosel näidatud, teose pealkirja (nimetuse) ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud:
32 ) päevasündmuste kajastamisel nende sündmuste käigus nähtud või kuuldud kirjandus- ja kunstiteoste osaline reprodutseerimine ja üldsusele suunamine raadio, televisiooni, fotograafia, kino või satelliidi vahendusel või taasedastamine kaabellevivõrgus, kuid sellises vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele.
§ 201. Üldsusele külastamiseks avatud kohtades asuvate teoste kujutiste vaba kasutamine
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuva arhitektuuriteose, kujutava kunsti teose, tarbekunstiteose ja fotograafiateose reprodutseerimine ükskõik millisel viisil peale mehaanilise kontaktkopeerimise ja selle teose kujutise üldsusele suunamine, välja arvatud juhul, kui selline teos moodustab kujutise põhimotiivi ja seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil. Kui käesolevas lõikes sätestatud teosel on nimetatud autori nimi, tuleb see lisada kujutise üldsusele suunamisel.
Lisa 2
EAÜ ja EALL vaheline HEA TAVA KOKKULEPE kunstiteoste reprodutseerimise kohta ajalehtedes
Eesti Autorite Ühingu tasumäärad kunstiteoste ajalehtedes reprodutseerimise eest
| TIRAAŽ | 1/8 lk | 1/4 lk | 1/2 lk | 1/1 lk |
| 60 001-75 000 | 430 | 740 | 1220 | 1640 |
| 50 001-60 000 | 410 | 720 | 1150 | 1550 |
| 40 001-50 000 | 380 | 680 | 1080 | 1460 |
| 30 001-40 000 | 360 | 630 | 1010 | 1370 |
| 20 001-30 000 | 340 | 560 | 950 | 1280 |
| 15 001-20 000 | 290 | 500 | 810 | 1100 |
| 10 001-15 000 | 250 | 410 | 680 | 920 |
| 5 001-10 000 | 200 | 320 | 540 | 740 |
| kuni 5 000 | 120 | 200 | 370 | 530 |
Juurdehindlus
100% repro ilma autori nimeta
100% repro esilehel
Allahindlus
50% SIRP
20% ajalehed, mis trükitakse must-valgelt
Esimene repro päevakajalise artikli või uudise juures tasuta juhul kui repro suurus ei ületa 1/4 lk.
Lisa 3
EAÜ ja EALL vaheline HEA TAVA KOKKULEPE
kunstiteoste reprodutseerimise kohta ajalehtedes
Sündmust saab käsitleda päevakajalisena, kui seda on ajalehes kajastatud alltoodud ajavahemiku jooksul:
1. Näituse avamine:
1.1. päevalehtede puhul (ajaleht, mis ilmub kuni 6 korda nädalas) ühe nädala jooksul näituse avamisest;
1.2. nädalalehtede puhul (näit. Areen, Arter, Sirp) kahe nädala jooksul näituse avamisest;
1.3. ajalehed, mis ilmuvad kord kuus (näit. Arkaadia) ühe kuu jooksul näituse avamisest;
2. Oksjoni toimumine:
2.1. päevalehtede puhul (ajaleht, mis ilmub 6 korda nädalas) ühe nädala jooksul peale oksjoni toimumist;
2.2. nädalalehtede puhul (näit. Areen, Arter, Sirp) kahe nädala jooksul näituse avamisest;
2.3. kord kuus ilmuvate ajalehtede (näit. Arkaadia) puhul ühe kuu jooksul oksjoni toimumise ajast;
3. Illustratsioonidega raamatu ilmumine:
3.1. kõikides väljaannetes kuni üks kuu müügile tuleku hetkest;
4. Vana kunstiteose leidmine:
4.1. päevalehtede puhul (ajaleht, mis ilmub 6 korda nädalas) ühe nädala jooksul fakti avalikuks tulekust;
4.2. nädalalehtede puhul (näit. Areen, Arter, Sirp) kahe nädala jooksul fakti avalikuks tulekust;
4.3. kord kuus ilmuvate ajalehtede (näit. Arkaadia) puhul ühe kuu jooksul fakti avalikuks tulekust.