Pressinõukogu otsustas, et ajaleht Postimees ei rikkunud Tallinna Linnakantselei meediaosakonna juhataja Allan Alaküla vastulause toimetamisega head ajakirjandustava.

Allan Alaküla saatis Postimehele 22. aprillil 2003 avaldamiseks vastulause meediaarvustuse “Rollikonflikt Kuku raadios” (22.04.2003) peale. Postimees toimetas vastulauset, kuid Alaküla toimetatuga ei nõustunud. Pärast vastulause eri variantide vahetamist saatis Alaküla toimetusele viimase versiooni ning Postimees avaldas selle kaebaja teadmata toimetatud kujul. Alaküla sõnul on sellega rikutud ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.12, mille järgi ei ole hea muuta välisautori loodud materjali autori teadmata. Samuti on Alaküla arvates rikutud koodeksi punkti 5.2, mis kohustab vastulause avaldama viivituseta.

Postimees teatas Pressinõukogule, et vastulauset tuli toimetada faktivigade pärast ja selguse huvides. Postimehe kinnitusel sai Alaküla vastulauseks kohe leheruumi, kuid kuna kaebaja ei leidnud toimetusega vastulause sõnastuse osas kokkulepet, siis selle avaldamine venis toimetusest sõltumata asjaoludel.

Pressinõukogu on seisukohal, et Postimees ei ole rikkunud ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.12, sest tegu polnud mitte välisautori loodud ajakirjandusliku materjaliga, vaid hoopis vastulausega. Postimees jättis Alaküla tekstist alles selle osa, milles sisaldus vastulauseline materjal Neeme Korvi arvustusele ja jättis välja osa hoopis muude probleemide kohta. Postimehe poolt ei ole tegu selguse huvides lühendamisega. Alaküla lugu on küllalt selge. Siin on tegemist selgelt lühendamisega selleks, et vältida nenda kohta kriitiliste märkuste avaldamist.

Lähtudes sellest, et Alaküla saatis vastulause, käitus Postimees korrektselt. Alaküla esitas oma teksti vastulausena, kuid paigutas sinna ka muud teksti ja asetas pealkirjas rõhud just sellele muule materjalile.

Samuti ei rikkunud Postimees koodeksi punkti 5.2, mis kohustab vastulause avaldama viivitusteta ja märgataval kujul ning ilma toimetusepoolsete hinnanguliste kommentaarideta. Pressinõukogu on arvamusel, et toimetusel on õigus vastulauset toimetada, et parandada faktivigu. Hinnangulisi kommentaare Postimees ei lisanud. Ka ei olnud Postimehel võimalik avaldada vastulauset viivituseta, sest kaebaja ei jäänud vastulause toimetatud variantidega rahule.

Ajakirjanduseetika koodeksi punkt 5.2 ütleb, et vastulausega on õigus parandada avaldatud materjalis esinevaid faktivigu ja tsitaate. Pressinõukogu seisukohalt sai Alaküla oma vastulausega seda ka teha.