Pressinõukogu arutas Villu Reiljani kaebust Postimehes 27. septembril 2007 esilehel avaldatud fotomontaaži peale ning otsustas, et leht ei ole küll rikkunud head ajakirjandustava, kuid balansseeris eetikakoodeksi rikkumise piiril.

Villu Reiljan kaebas Pressinõukogule, et fotomontaažil kujutatakse teda äratuntavalt ning montaaž on kunstlik ja sel puudub seos mistahes reaalse olukorraga, milles kaebaja on kunagi olnud. Villu Reiljani hinnangul on tema kujutamine koos kõrbenud vere ja vanglatrellidega seostanud teda vägivalla ja kuriteo toimepanemisega, pannud ta alandavasse konteksti ning käsitleb teda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust.

Postimees selgitas, et montaaž on rõhutatult kunstlik ning selle juures on märge „montaaž“. Postimees kinnitas, et montaaži avaldamise mõte oli tuua lugeja lugema olulist teemat. Leht täitis sellega ajakirjanduse üht rolli, mis on välja toodud ajakirjanduseetika koodeksis – jälgida ühiskonnas kriitiliselt poliitilise ja majandusliku võimu teostamist.

Ajaleht pole oma väidete kohaselt Villu Reiljanit kurjategijana käsitlenud, vastupidi, artikkel alates juhtlõigust kuni kaebaja kommentaarideni on kriitilised pigem politseiuurijate suhtes, kes kasutavad Rahvaliidu liikmete arvates ebakohaseid võtteid.

Postimees soovis selle illustratsiooniga juhtida avalikkuse tähelepanu Villu Reiljani ümber toimuvale. Kaebaja väite, nagu oleks tegemist vanglatrellide kujutamisega, lükkab Postimees ümber selgitades, et filmidest ja vanglatest tehtud fotodelt on näha, et vanglatrellid on püstised, mitte ruudukujulised, nagu grillalus. Mõtet kinnitab ka pealkiri “Kapo praeb Rahvaliitu”.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees ei ole rikkunud head ajakirjandustava. Pressinõukogu leiab, et kuna montaaž on piisavalt kunstlik ja varustatud vastavasisulise märkusega, siis keegi seda tõena võtta ei tohiks. Pressinõukogu hinnangul ei ole Villu Reiljanit käsitletud montaažis kurjategijana, pigem on tegu toimetuse illustratsiooniga artiklile.

Pressinõukogu leiab, et montaaž võib olla tekitanud kannatusi kaebajale, sest montaažis on Villu Reiljani nägu äratuntav ning montaaž ise viitab vägivaldsusele. Samas on visuaalkultuuri areng kiire ning maailmapraktikas levinud ideed pigem toetavad Postimehes avaldatut. Maailmas on taolised montaažid tuntud poliitikutest ajakirjandusväljaannete esikaantel levinud (Saksamaa Der Spiegel: liidukantsler Angela Merkel mürgisüstiga; USA Time kolm esikaant: äsja surnud Serbia juht Slobodan Milosevitš porikamakad näos kirjaga „Lõpuks vaba“, USA president George W. Busch sinise silmaga, ühel põsel huulepulgajälg kirjaga „Armasta teda“, teisel „Vihka teda“, verest ristiga maha kriipsutatud tuntud Iraagi terrorist, kelle USA väed tapsid; Poola Wprost: kaksikvendadest Poola peaminister ja president Angela Merkeli rindade otsas) ning tegu pole millegi uue või taunitavaga.

Pressinõukogu hinnangul balansseeris Postimees montaaži avaldamisega eetikakoodeksi rikkumise piiril, sest on väga raske hinnata, milliseid kannatusi võib ajakirjanduses ilmunu tekitada avaliku elu tegelasele, kuna iga inimese taluvuse määr on erinev. Pressinõukogu leiab, et toimetus ei ole sümboolses illustreerivas montaažis kaebaja fotot piisava ettevaatlikkusega kasutanud.

Mis puudutab kaebaja väidet, et montaaž ületab hea maitse piirid, siis Pressinõukogu pädevuses ei ole anda hinnangut maitseküsimustes.