Pressinõukogu arutas Keskerakonna Noortekogu peasekretäri Jaanus Riibe kaebust Eesti Päevalehe online´is arvamusloo kustutamise peale ning otsustas, et väljaanne ei ole sellega rikkunud head ajakirjandustava.

Kustutatud arvamuslugu ilmus algselt Eesti Päevalehe online´is 12. augustil 2010 ja kandis pealkirja „Igor Gräzini räpase sõja tegelikud tagamaad“.

Jaanus Riibe kaebas Pressinõukogule, et tema artikkel kustutati ilma igasuguse hoiatuse ja selgituseta ning ka hiljem ei esitatud talle ühtegi arusaadavat põhjendust, miks tema arvamus eemaldati. Kaebaja märkis, et enne ilmumist oli ta lehest saanud positiivse vastuse, et artikkel sobib ja leht selle avaldab. Kaebaja leiab, et artikli kustutamisega piirati tema sõnavabadust ning jäeti ära kuulamata üks konflikti osapooltest. Samuti on Jaanus Riibe seisukohal, et toimetus rikkus talle antud lubadust.

Eesti Päevaleht selgitas, et üks toimetaja küll lubas artikli avaldada, kuid hiljem teised toimetajad ühiselt leidsid, et kaebaja arvamus on isiklikult Igor Gräzinit ründav ja seda avaldada ei sobi. Leht märkis oma vastuses, et esialgsed kokkulepped artikli avaldamiseks võivad vahel muutuda, kui töö käigus ilmnevad põhjused tagasilükkamiseks.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ei eksinud artiklit oma veebiväljaandest kustutades ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul on igal toimetusel õigus otsustada arvamusartiklite avaldamise sobivuse üle oma väljaandes ja seda ei saa pidada sõnavabaduse piiramiseks. Pressinõukogu peab küll ebaõnnestunuks Eesti Päevalehe heitlikku otsustusprotsessi antud juhtumil, kuid see on toimetuse sisene küsimus. Küll oleks vajalik välisautorit toimetuse poolt kohe informeerida, kui algne otsus kaastöö avaldamise kohta muutub. Ajakirjanduseetika koodeksi punkt 4.12 ütleb, et välisautori poolt loodud ajakirjandusliku materjali sisu, konteksti ja avaldamisaega ei ole hea muuta autori teadmiseta.

Kuna Igor Gräzini artikkel, millele Jaanus Riibe väidetavalt vastata soovis, ilmus hoopis teises väljaandes, siis Eesti Päevaleht ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi punkti vastu, mis kohustab toimetust ära kuulama konflikti kõik osapooled. Ka vastulauset teises väljaandes ilmunud artiklile ei olnud Eesti Päevaleht kohustatud võimaldama.