Pressinõukogu arutas Olev Tomsoni kaebust Postimehes 23. septembril 2010 ilmunud artikli „Tarbijate ühistust sai juhataja rahamasin“ peale ning otsustas, et leht rikkus ajakirjanduseetika koodeksit vastulause avaldamata jätmisega.

Artikkel räägib Tõrva Tarbijate Ühistu endisest juhist Olev Tomsonist ning sellest, et ühistu uus juhtkond on politseile esitanud Tomsoni suhtes süüteoteateid. Lehe väitel pole prokuratuur aga pooleteise aasta jooksul kahtlustuse esitamiseni jõudnud.

Olev Tomson kaebas Pressinõukogule, et artikkel käsitleb teda kurjategijana, kuigi ajakirjanik teadis, et ta pole isegi kahtlustatav. Lisaks leiab kaebaja, et avalikkusel ei olnud seda infot vaja teada. Kaebaja ei ole rahul, et ajakirjanik salvestas temaga telefonivestluse salaja. Samuti ei ole kaebaja rahul, et leht ei pidanud kinni lubadusest avaldada vastulause.

Postimees vastas, et artiklis on korduvalt viidatud, et siiani pole kellelegi süüdistust esitatud. Toimetuse kinnitusel on antud loo puhul tegemist avalikku huvi vääriva teemaga. Postimehe kinnitusel tutvustas ajakirjanik end kaebajale. Leht märkis, et vastulauset ei avaldatud seepärast, et selles ei lükatud ümber ühtegi faktiviga. Kuigi toimetus lubas algselt vastulause avaldada, siis kaebaja poolt esitatud uue nõudega lugu veebist kustutada, loobus leht varasemast lubadusest ja teavitas sellest ka kaebajat.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.5. vastu, mis ütleb, et ajakirjandus ei tohi oma tegevusega tekitada kellelegi põhjendamata kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. Pressinõukogu leiab, et teema oli avalikkuse seisukohast oluline ja selle käsitlemine põhjendatud. Ka punkti 4.4 ei ole rikutud, sest artiklis on piisava selgusega ära näidatud väidete päritolu ja räägitud, mis seisus on uurimine.

Telefonivestluse salvestamise osas Pressinõukogu rikkumist ei näe, sest ajakirjanik tutvustas end vestluse alguses artikli kirjutamiseks materjali kogujana ning sellisel puhul ei saa kaasvestleja eeldada, et tema poolt räägitut ei võida salvestada või muul viisil jäädvustada.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.2., mis näeb ette õiguse vastulausele. Kuna artiklis on ulatuslikult tsiteeritud süüteoteateid, siis oleks pidanud toimetus avaldama vastulause, kus kaebaja saanuks võimaluse üritada enda kohta käivaid süüdistusi tõrjuda. Pressinõukogu leiab, et toimetus ja kaebaja oleks pidanud jätkama läbirääkimisi, et mõlemaid pooli rahuldavas vastulause tekstis kokku leppida.