Kaebus nr 331
Pressinõukogu otsus 31.03.2011 | ÕIGEKSMÕISTEV.
Eesti Ekspress ei rikkunud head ajakirjandustava.

Pressinõukogu arutas Olga Ivanova kaebust Eesti Ekspressis 3. veebruaril 2011 ilmunud artikli „Miks suhtleb riigikokku pürgiv kaunitar professionaalse kelmiga?“ peale ning otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.

Artiklis on juttu sellest, et Põhja-Tallinna linnaosa vanema asetäitja Olga Ivanova väidetavalt suhtleb inimesega, kes on krooniline võlgnik ja varem kelmuses süüdi mõistetud. Artiklis on räägitud ka Olga Ivanovaga, kes toimetuse esitatud küsimustele sisuliselt vastata ei soovinud.

Olga Ivanova kaebas Pressinõukogule, et vastavalt ajakirjanduseetika koodeksile ajakirjandusel ei sobi rõhutada rahvust, rassi, religioosset või poliitilist kuuluvust ega sugu, kui sellel pole uudisväärtust. Samuti toob kaebaja välja, et ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust ning inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele. Kaebaja leiab, et toimetus pidanuks kontrollima info tõesust. Viidates vastulause õigusele nõuab kaebaja kriitikaga samas mahus toimetuse vabanduse avaldamist.

Eesti Ekspress vastas Pressinõukogule, et avaldatud info põhineb dokumentaalsetel tõenditel ja allikate usaldusväärsus on kontrollitud. Leht lisas, et Olga Ivanovat ei ole artiklis kurjategijana käsitletud ega teda üheski kuriteos süüdistatud. Lehe väitel ei ole kaebusest võimalik täpselt aru saada, mille osas kaebaja eetikakoodeksi konkreetseid rikkumisi näeb. Toimetus saatis Olga Ivanovale küsimused, mis puudutasid tema seoseid Mark Ellenbergiga, kuid Olga Ivanova eelistas neile mitte vastata, mis on kajastatud ka artiklis.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Ekspress ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Kaebaja ei ole seadnud oma kaebuses kahtluse alla ega ümber lükanud ühtegi artiklis esitatud konkreetset asjaolu. Eraeluliste seikade käsitlemine ja erakondlikust kuuluvusest kirjutamine on antud juhul Pressinõukogu hinnangul põhjendatud avaliku huviga, sest lugejatel ja potentsiaalsetel valijatel on õigus omada infot Riigikokku kandideerivate inimeste kohta.

Pressinõukogu