Pressinõukogu arutas Gert Grossi kaebust Eesti Ekspressis 31. märtsil 2011 ilmunud artikli „Kolossaalne pettus“ peale ja otsustas, et leht on rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib väidetavalt kinnisvaraarendaja heaks pangas töötanud Gert Grossist, kes lehe väitel ajas arendaja klientidele laenud välja isegi siis, kui nood polnud laenukõlbulikud.

Gert Gross kaebas Pressinõukogule, et artiklis on kirjeldatud teda kui kurjategijat, kes võltsis laenutaotlusi ja aitas kinnisvaraarendaja klientidele laene välja petta. Kaebaja ei ole rahul, et teda nimetatakse „aferisti käsilaseks“. Samuti peab kaebaja põhjendamatuks ja pahatahtlikuks lehe väidet, et ta töötas pangas kellegi kolmanda isiku heaks. Kaebaja nimetab valeks ka lehe väidet, et tema lahkumine pangast oli kuidagi seotud artiklis käsitletud teemaga. Lisaks on kaebaja väitel artiklis faktivigu tema isiku suhtes (vanus, pangast lahkumise aeg). Kaebaja ei ole rahul, et lehes on tema fotot kasutatud luba küsimata ning et temalt kommentaari ei küsitud. Kaebaja esitas Pressinõukogule kirjavahetuse ajakirjanikuga, mis toimus Facebooki vahendusel.

Eesti Ekspress selgitas Pressinõukogule, et Gert Grossi ei ole käsitletud kui kurjategijat, artikkel räägib kinnisvaraarendusest Oru uusrajoonis. Lehe väitel on artiklis esitatud allikate arvamusi, kirjeldusi ja kommentaare ning kellegi arvamust faktiväitena esitatud ei ole. Ekspressi kinnitusel oli kaebaja foto kergesti leitav ja avalikus andmebaasis ning selle kasutamisega ei ole leht autoriõigusi rikkunud. Ekspress lisas, et artiklis pole väidetud, et Gert Gross lahkus pangast just Oru arenduse laenutaotlustega seoses. Leht püüdis kaebajaga Facebooki vahendusel kohtumist kokku leppida, kuid Gert Gross ei pidanud seda vajalikuks. Leht märkis, et kaebaja vanuse ja pangast lahkumise aja kohta on nad valmis avaldama parandused kui kaebaja peaks seda soovima.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Ekspress rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul oli põgus suhtlemine Facebooki vahendusel kaebaja ja artikli autori vahel ilmselt ebapiisav, et seda lugeda tõsiste süüdistuste puhul sõna andmiseks.

Eesti Ekspress rikkus ka eetikakoodeksi punkti 3.1., mis näeb ette, et ajakirjanik, kogudes materjali avaldamise jaoks, peab teatama vestluspartnerile, et ta on ajakirjanik, millise väljaande juurest ja soovitav on teatada ka, mille jaoks infot kogutakse. Materjalidest selgub, et ajakirjanik ei tutvustanud ennast ega andnud teada, et kogub materjali kohe ilmuva artikli jaoks. Sellist info kogumise praktikat ei saa Pressinõukogu heaks pidada.

Pressinõukogu hinnangul on taunitav, et artiklis käsitletakse Gert Grossi väga negatiivses võtmes kui pettuses osalejat, ilma selle kohta tõendeid esitamata.

Pressinõukogu ei võta seisukohta kaebaja ja teiste artiklis tsiteeritud allikate vastandlike väidete suhtes, kas tegu oli laenulepingute ebekorrektse suunamisega arendaja huvides või mitte, kuna see nõuaks eraldi uurimist, mis ei ole Pressinõukogu võimuses. Küll aga nõuavad need tõsised süüdistused, eriti veel esitatuna valdavalt anonüümseks jäävate allikate poolt, kindlasti süüdistatava ärakuulamist.

Kaebaja viidatud faktivead kaebaja vanuse ja pangast lahkumise kuu osas ei ole Pressinõukogu hinnangul olulised antud artikli sisu suhtes.

Kaebaja soov antud artikli ja enda foto kustutamiseks ajalehe internetileheküljelt ei ole Pressinõukogu pädevuses.