Pressinõukogu arutas Andrus Ansipi kaebust 9. juunil 2011 Eesti Ekspressis ilmunud artikli “Ansip lollitab meid Kreeka laenuga” peale ning otsustas, et leht on rikkunud head ajakirjandustava.

Andrus Ansip kaebas Pressinõukogule, et enne 9. juuni artikli avaldamist ei pöördunud ajakirjanik tema poole intervjuu või kommentaari saamiseks. 9. juunil saatis Ansip toimetusele omapoolsete selgitustega kirja. 14. juuni õhtul saatis Eesti Ekspressi ajakirjanik valitsuse kommunikatsioonibüroole lugemiseks jätkuartikli, selle peale tegi kommunikatsioonibüroo lehele ettepaneku avaldada Ansipi seisukohti tutvustav kiri. Leht avaldas Ansipi kirja 15. juunil oma veebiküljel, paberlehes aga kirja ei avaldatud.

Eesti Ekspress vastas Pressinõukogule, et 9. juuni artikli näol on tegemist arvamuslooga, mille eesmärgiks oli käivitada diskussioon. Leht on seisukohal, et peaminister sai oma arvamuse välja öelda artikli ilmumise päeval valitsuse pressikonverentsil ja see on olemas pressikonverentsi stenogrammis. Toimetuse kinnitusel saatis ajakirjanik 14. juunil valitsuse kommunikatsioonibüroole jätkuloo tooriku, milles olid Ansipile esitatud täpsustavad küsimused. Lehe väitel vastas valitsuse kommunikatsioonibüroo juht, et täiendavaid kommentaare ei anta ning lehelt soovitakse neile juba saadetud vastulause muutmata kujul avaldamist.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Ekspress rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.1., mis näeb ette, et kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleb talle võimaluse korral pakkuda kommentaari võimalust samas numbris. Pressinõukogu ei saa nõus olla lehe väitega, et 9. juunil ilmunud loo “Ansip lollitab meid Kreeka laenuga” puhul on tegemist arvamuslooga, kuna artikli ülesehitus ei viita kuidagi tavapärasele arvamusartiklile ning loos esineb tsitaatidega vähemalt kolm erinevat otsest intervjueeritavat (Indrek Neivelt, Tanel Ross, Igor Gräzin). Artiklis, alates pealkirjast on esitatud Ansipi kohta tõsiseid etteheiteid, mille suhtes oleks pidanud küsima tema otsest kommentaari. Jätkuartiklis esitatud viide enam kui aastavanusele Andrus Ansipi tsitaadile valitsuse pressikonverentsilt ei ole antud juhul piisav ega ajakohane, et seda lugeda peaministrile sõna andmiseks.

Eesti Ekspress rikkus ka ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.2., mis näeb ette vastulause avaldamist viivituseta, märgataval kujul ja ilma toimetusepoolsete hinnanguliste kommentaarideta. Pressinõukogu hinnangul on Andrus Ansipi vastulause avaldamine vaid lehe veebiväljaandes sisuliselt võrdne avaldamata jätmisega, kuna vastulause aluseks olev lugu ilmus paberlehes. Samuti kui jätkulugu järgmises lehenumbris, kus peaministri reaktsiooni eelmisele artiklile ajakirjaniku poolt hinnanguliselt kommenteeritakse vastulauset ennast avaldamata. Tõenäoliselt Eesti Ekspressi lugejaskonnad paberlehel ja veebis on erinevad ja inimeste jaoks, kes loevad ainult paberväljaannet, jääb antud vastulause nägemata.