Kaebus nr 393
Pressinõukogu otsus 29.03.2012 | TAUNIV.
Eesti Päevaleht rikkus head ajakirjandustava.

Pressinõukogu arutas sotsiaalministeeriumi kaebust Eesti Päevalehes 7. jaanuaril 2012 ilmunud artikli „Sotsiaalministeerium tegi MTÜ loonud ametnikele noomituse“ peale ning otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artiklis on kirjas, et sotsiaalministeeriumil valmis distsiplinaarmenetlus, mida alustati kolme MTÜ Omapäi loonud ametniku suhtes. Kahele ametnikule määrati lehe väitel noomitus, ühele karistust ei määratud. Artiklis on märgitud, et ministeeriumi pressiosakond keeldub selgitamast, milles täpselt ametnike rikkumine tuvastati.

Sotsiaalministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Diana Lorents kirjutas Pressinõukogule saadetud kaebuses, et ministeerium on pakkunud lehele välja võimaluse kohtuda ja anda vastused kõigile teemakohastele küsimustele. Kaebaja märgib, et talle on arusaamatu, miks ajakirjanik eelistab eksperdiga silmast-silma kohtumisele hoopis meilivahetust.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et ministeerium on küll saatnud lehele formaalselt vastused, kuid sisuliselt on neist kõrvale põigelnud ja lõpuks andnud teada, et ollakse valmis kohtuma, kuid mitte andma vastuseid ajakirjaniku täiendavatele küsimustele. Leht lisas, et senine praktika on olnud suhtlemine e-kirja vahendusel ning see on parim viis ka seetõttu, et suhtlusest jääb maha jälg.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon hoolitseb selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogu leidis tuginedes poolte esitatud materjalidele, et artiklis esitatud väited, et ministeerium ja ministeeriumi pressiosakond keelduvad mitmetele küsimustele vastamast ja selgitusi andmast, ei ole tõesed ja nende puhul on tegemist moonutatud infoga, kuna ministeerium pakkus ajakirjanikule võimalust saada vastused kohtumisel. Pressinõukogu hinnangul ei saa korduvat kutset kohtumisele pidada vastusest keeldumiseks.

Pressinõukogu ei langeta otsust kaebaja ja ajakirjaniku suhtlemise kohta, kuid juhib tähelepanu, et üks osapool ei saa seada kategoorilisi tingimusi infovahetuse viiside kohta.

Pressinõukogu