Pressinõukogu arutas Eesti Loomakaitse Seltsi kaebust Postimehes 18. septembril 2012 ilmunud artikli „Loomakaitsjad tegid metsa rahaks“ peale ja otsustas, et leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib sellest, et Eesti Loomakaitse Selts lasi teha ligi pooles endiselt loomakaitsjalt päranduseks saadud metsast lageraiet, kuigi lehe väitel oli pärandaja soov metsas loomi raie ja jahimeeste eest kaitsta. Artikkel sisaldab ka Loomakaitse Seltsi kommentaari.

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) kaebas Pressinõukogule, et artikkel sisaldab eksitavat, ebatäpset ja moonutatud infot. ELSi väitel on artiklis eksitav väide, et ELSi endine juhatuse liige Heiki Valner ei saanud pärandist tulu. ELSi kinnitusel oli Valner nõus pärandist raha vastu võtma, kuid kinnistu soovitas ta ELSi nimele kirjutada. ELSi väitel ei olnud nad teadlikud Valneri ja pärandaja suusõnalisest kokkuleppest, et metsa maha ei võeta. ELS kinnitas, et on oma tegevuses lähtunud testamendist. Samuti leiab ELS, et artikliga on neile tekitatud põhjendamata kannatusi, sest kinnistut on kasutatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks vajalike rahaliste vahendite saamiseks heas usus. Kaebaja leiab lisaks, et artikkel on ühepoolselt väga kriitiline ja ELSi ründav. Ka ei ole kaebaja rahul, et leht avaldas nende vastulause ilma ühe lõiguta vaid veebis, kuid paberlehes seda ei avaldanud.

Postimees vastas Pressinõukogule, et leht tugines Heiki Valneri kinnitusele, et pärandaja soovis, et tema kinnistul ei teostataks raiet. Postimehe väitel oli Heiki Valner vastavasisulise e-kirja ELSile saatnud pärast vestlust pärandajaga. Postimees lisas, et artiklis on avaldatud mõlema poole seisukohad ja meelevaldne on lugeda sellest välja Postimehe soovi kahjustada ELSi mainet. Postimees ei avaldanud paberlehes vastulauset, kuna sellega ei püüdnud kaebaja ümber lükata ühtegi faktiviga, küll aga süüdistas kolmandat isikut.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul on artiklis antud süüdistuste kommenteerimiseks sõna ELSile.

Postimees ei avaldanud vastulauset veebis tervikuna, sest sellega ei püüdnud kaebaja ümber lükata ühtegi faktiviga, küll aga süüdistas kolmandat isikut ja seetõttu oli leht nõus avaldama vastulause, kust oli välja jäetud kolmandat isikut puudutav lõik.

Artiklis esineb palju vastukäivaid väiteid, mille kohta Pressinõukogu ei saa otsust langetada.