Pressinõukogu arutas AS Swedbank kaebust Eesti Päevalehes 5. novembril 2012 ilmunud artikli „Koduta jäänud pered: pangaga ei ole võimalik läbi rääkida“ ja Päevalehe online´is ilmunud loo „VIDEO: 500-eurone võlg jättis lahe lapsega üksikema kodust ilma“ peale ja otsustas, et veebileht rikkus head ajakirjandustava.

Lood räägivad lastega peredest, kes on pangale laenude maksmisega hätta jäänud ja kes kurdavad, et panga laenuhalduriga ei ole võimalik läbi rääkida.

AS Swedbank kaebas Pressinõukogule, et mõlema artikli pealkirjad on kallutatud ühele poole ja panga seisukohta esindatud pole. Kaebaja leiab, et pangale on antud ebaproportsionaalselt vähe sõna, teise artiklis ei antud pangale üldse sõna. Samuti leiab kaebaja, et artiklist pole aru saada, milline on ühe osapoole selgitus ja milline ajakirjaniku hinnang. Samuti ei ole kaebaja rahul, et artiklis avaldati pangatöötaja nimi, kes tegi oma tööd ega esindanud isiklikke seisukohti, lisaks ei tee kliendiga suhtlev pangatöötaja otsuseid ainuisikuliselt.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et leht avaldas kõik Swedbanki sisulised kommentaarid. Artiklis avaldati laenuhalduri nimi seepärast, et juttu oli konkreetselt tema käe alt läbi käinud juhtumitest. Lehe kinnitusel oli laenuhalduri nime avalikustamiseks avalik huvi, sest laenuhaldur tegutseb oma ametipositsioonis avalikus ruumis ja peab arvestama, et tema nimi on avalik. Videoloo kohta märkis leht, et videos on Swedbank ära nimetatud kui puudutatud pank ja panga kommentaar on samuti esitatud.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus veebiartikliga „VIDEO: 500-eurone võlg jättis lahe lapsega üksikema kodust ilma“ ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul on videoloos panga seisukohti kajastatud ebaproportsionaalselt vähe.

Teise artikliga Pressinõukogu hinnangul ajakirjanduseetika koodeksit rikutud ei ole.