Kaebus nr 505
Pressinõukogu otsus 27.02.2014 | TAUNIV.
Hiiu Leht rikkus head ajakirjandustava.
Pressinõukogu arutas AS Eesti Keskkonnateenused kaebust Hiiu Lehes 7. jaanuaril 2014 ilmunud artikli „OÜ Hiiumaa Prügila kahjumis“ ja juhtkirja „Hiiumaa jäätmejama“ peale ning otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.
Artikkel „OÜ Hiiumaa Prügila kahjumis“ väidab, et AS Eesti Keskkonnateenused ei vedanud kogutud segaolmejäätmeid Hiiumaa jäätmejaama, vaid viis need mandrile ettevõtte enda prügilatesse ja jättis sellega Hiiumaa omavalitsustele kuuluva jäätmejaama sissetulekuta. Lehe juhtkiri annab toimunule hinnangu ning küsib ja oletab, mis võib olla ASi Eesti Keskkonnateenused eesmärk.
AS Eesti Keskkonnateenused kaebas Pressinõukogule, et juhtkirjas on leht avaldanud eksitavat infot, justkui ei annaks firma kõiki segaolmejäätmeid korrektselt prügilasse. Kaebaja kinnitusel on see väide vale, sest on kõik Hiiumaalt kogutud olemjäätmed viinud Hiiumaa jäätmejaama. Kaebaja ei ole ka rahul juhtkirja oletusega, miks firma vaidlustas uue hanke. Kaebaja leiab, et artikkel sisaldab eksitavat ja moonutatud infot nii konkurentsiameti hinnangu kui ka jäätmete mandrile vedamise kohta. Kaebaja leiab, et juhtkiri ja artikkel kahjustavad seeläbi firma mainet.
Hiiu Leht vastas Pressinõukogule, et juhtkiri tugines OÜ Hiiumaa Prügila juhataja poolt öeldul. Lehe väitel oli hankedokumentides kirjas, et jäätmed tuleb viia Hiiumaa jäätmejaama ning kohtuvaidlused said alguse sellest, et kaebaja seda ei teinud. Leht kajastas vaid kohtuvaidlusi.
Pressinõukogu otsustas, et Hiiu Leht rikkus nii artikli kui ka juhtkirjaga ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogu hinnangul sisaldasid nii artikkel kui ka juhtkiri eksitavat infot segaolmejäätmete vedamise kohta. Samuti on juhtkirjas oletus, mille kaebaja ümber lükkab.
Pressinõukogu hinnangul rikkus leht ka koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja kohta avaldatud artiklis süüdistusi, kuid võimalus nende ümberlükkamiseks on antud vaid ühel juhul, mis on ebaproportsionaalselt vähe. Sellega rikkus leht ka koodeksi punkti 5.1., mis näeb ette, et kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle pakkuda kommentaarivõimalust samas lehes.
Pressinõukogu