Pressinõukogu arutas Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti kaebust Eesti Päevalehes 14. novembril 2014 ilmunud artikli „Tallinna juhid käivad enne valimisi jälle välja venekeelse õppe kaardi“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artikkel räägib sellest, et Tallinna linnavalitsus kogus pealinna koolidelt avaldusi, et need saaksid jätkata gümnaasiumiõpet peaasjalikult vene keeles. Lehe väitel tekitab küsimusi ajastus, sest Tallinna linnavolikogu arutas küsimust enne valimisi. Leht väidab, et avaldused seisid pea aasta Mihhail Kõlvarti sahtlis. Delfi avaldas Mihhail Kõlvarti täiendavad seisukohad 14. novembril.

Mihhail Kõlvart kaebas Pressinõukogule, et lehe väide, et koolide hoolekogude taotlused üle aasta tema sahtlis vedelesid, on vale. Kaebaja kinnitusel laekuvad taotlused volikokku ja aasta jooksul oli volikogu olnud koolidega kirjavahetuses. Mihhail Kõlvarti sõnul saatis volikogu taotlused ühekaupa linnavalitusse oktoobris. Lisaks märkis Mihhail Kõlvart, et ametlikud dokumendid ei vedele tema sahtlis. Mihhail Kõlvart taotles lehelt paranduse avaldamist.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et lehe väide taotluste sahtlis vedelemise kohta on kujundlik ning leht peab silmas seda, et Mihhail Kõlvart ei tegelenud nendega varem, kuigi oleks saanud. Leht lisas, et hariduselu juhtimisel Tallinnas ei ole tegemist olukorraga, kus üks institutsioon ei tea, mida teine teeb ning vajalike otsuste tegemine nii linnavalitsuse asutustes kui ka volikogus on täielikult kaebaja kontrolli all.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht eksis ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1. vastu, mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatud. Pressinõukogu hinnangul on artiklis segamini faktid ja oletused, mis puudutab koolide taotlusi ja nendega tegelemist.