Kaebus nr 577
Pressinõukogu otsus 02.07.2015 | ÕIGEKSMÕISTEV.
Delfi ei rikkunud head ajakirjandustava.

Pressinõukogu arutas Marika Sutteri kaebust Delfi Ärilehes 23. märtsil 2015 ilmunud artikli „Eesti Energia juht käis perega Jordaania projekti inspekteerimas“ peale ja otsustas, et Delfi ei rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib sellest, et Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter käis koos abikaasa ja lapsega Jordaanias, kus ta külastas ühte Eesti Energia projekti. Artiklis on kirjas, et Hando Sutteri abikaasa ja lapse reisikulu kattis ta ise. Lisaks on artikli juures fotod.

Marika Sutter küsis kaebuses Pressinõukogule, kas ta on avaliku elu tegelane. Samuti märgib kaebaja, et artikkel on kirjutatud eesmärgiga sekkuda inimese eraellu majandushuvide pärast. Kaebaja ei ole rahul, et artikli juures olevatel fotodel on näidatud teda ja last.

Delfi vastas Pressinõukogule, et ühiskonnas olulistel positsioonidel olevad poliitikud ja majanduse tippjuhid on ajakirjanduse eriti teravdatud tähelepanu all ning tähelepanu avaliku elu tegelaste tegevusele ulatub paratamatult osaliselt ka nende abikaasadele. Seetõttu ei saa ka niivõrd olulise majandusjuhi, nagu seda on Eesti Energia juht, puhul eeldada, et ajakirjandus ei tohiks tunda huvi ega kajastada tema tööülesannete täitmise põimumist perekonnaliikmete ja enda puhkusega. Delfi eemaldas oma portaalist fotod kaebaja lapsest koheselt pärast pretensiooni saamist. 

Pressinõukogu otsustas, et Delfi ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu.
Pressinõukogu hinnangul võib avalikkus õigustatult tunda huvi selle vastu, kelle kulul ja mis põhjusel käis Eesti Energia juhi pere temaga tööreisil kaasas. Avaliku elu tegelaseks olev Eesti Energia juht ning teda töö- ja puhkusereisil saatnud ja hiljem Pressinõukogu poole kaebusega pöördunud abikaasa Marika Sutter on ise enda ja oma lapse asetanud olukorda, kus ta peab taluma avaliku elu tegelasele osaks saavat tähelepanu.

Kuna Marika Sutter avaldas fotod, millel on kujutatud teda ja tema last reisil Jordaaniasse ise oma Facebooki lehel, siis ei saa Pressinõukogu arvates väita, et nende kasutamine riivas kaebaja ja tema lapse eraelu. Samas juhib Pressinõukogu taas toimetuste tähelepanu sellele, et laste õigustega seoses peab meedia eriti tähelepanelik ning ettevaatlik olema.

Pressinõukogu