Pressinõukogu arutas Swedbank ASi kaebust Lääne Elus 5. oktoobril 2015 ilmunud artikli „Pangabuss on Virtsu pensionäride viimane võimalus pangaasju ajada“ ja juhtkirja „Eksitav pressiteade“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artikkel „Pangabuss on Virtsu pensionäride viimane võimalus pangaasju ajada“ räägib sellest, et Swedbank suleb pangabussi teenuse seoses külastatavuse vähenemisega. Pangabussi asendamiseks hakkab pank pakkuma kauplustele, kohvikutele ja bensiinijaamadele sularaha väljamakse terminale. Artiklis antakse sõna ka panga pressiesindajale. Lehe juhtkiri „Eksitav pressiteade“ räägib sellest, et panga pressiteade sularaha kättesaadavuse suurendamise kohta on eksitav, sest seal on peidetud ära info pangabussi sulgemise kohta ning lisaks ei ole veel kokkuleppeid sularaha väljavõtmise teenuse osutamiseks sõlmitud.

Swedbank kaebas Pressinõukogule, et artiklis ja juhtkirjas on tehtud mitmeid olulisi faktivigu (pangabussi hakkab asendama nõustaja ja seega teenus ei kao kuhugi, Virtsu jääb sularahaautomaat alles) ja esitatud valesti mõistetavat infot, mis jätab panga tegevusest avalikkusele eksitava mulje. Kaebaja ei ole rahul, et artiklis ei mainita nõustaja teenust, kuigi ajakirjanik oli sellest teenusest teadlik. Swedbank leiab, et pressiteade ei ole eksitav, sest pangabussi asemele tuleb nõustaja. Samuti on pressiteates kirjas, et kokkulepped sularaha väljastamise kohta on sõlmimisel. Kaebaja hinnangul on juhtkirjas halvustavalt arutletud, kas pank lükkab oma kohustusi kohalike omavalitsuste ja ettevõtete kaela. See hinnang on aga kaebaja meelest ebatäpne ja eksitav.

Lääne Elu vastas Pressinõukogule, et ajakirjanik kasutas uudisloo kirjutamisel infot, et nõustaja hakkab pakkuma üht teenust, samas kui pangabuss pakkus 20 erinevat. Ajakirjanik küsis, kuidas pank kavatseb pakkuda muid teenuseid (va sularaha väljavõtt) edaspidi asulates, kus käis pangabuss ja panga pressiesindaja kordas pressiteates esitatud lauseid. Toimetus tegi sellest järelduse, et pangabussis pakutavaid teenuseid edaspidi enam kasutada ei saa, sest internetipanga kasutamise nõustaja ei korva seniseid võimalusi. Kui uudis oli veebis ilmunud, saatis Swedbank toimetusele kirja, milles loetles nõustaja poolt pakutavad teenused. Sellest selgub, et pank tahab hakata pakkuma nõustaja vahendusel peaaegu kõiki teenuseid, mida seni pakuti pangabussis. Lääne Elu on seisukohal, et kuigi Swedbankil oli võimalik enne artikli avaldamist anda infot nõustaja pakutavate teenuste kohta, siis pank ei teinud seda. Lääne Elu lisas, et Swedbank pole saatnud toimetusele vastulauset ega nõudnud eksliku info kohta käiva veaparanduse või vabanduse avaldamist. Juhtkirjas hindas toimetus Swedbanki tegevust Läänemaal ja muuhulgas ka seda, kuidas Swedbank korraldas avalikkuse teavitamise, kui otsustas pangabussi käigust võtta. Lääne Elu juhtkirja arvamus, et pank võib oma kohustusi lükata omavalitsuste kaela, ei ole halvustav, vaid hinnang panga tegevusele.

Pressinõukogu otsustas, et Lääne Elu rikkus artikli pealkirjaga ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11., mis näeb ette, et pealkirjad ei või auditooriumi eksitada. Antud juhul ei ole viitamine „viimasele võimalusele“ korrektne, see on auditooriumi eksitav. Artiklist endast selgub, et tegemist ei ole kohalike elanike, mh pensionäride, viimase võimalusega pangaasju ajada.