Kaebus nr 627
Pressinõukogu otsus 31.03.2016 | TAUNIV.
Eesti Päevaleht rikkus head ajakirjandustava.
Pressinõukogu arutas Janno Lehemetsa kaebust Eesti Päevalehes 21. detsembril 2015 ilmunud artikli „Kahtlus: Paide sihtasutuse juhatuse liikme koht sokutati „oma poisile““ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.
Artikkel räägib sellest, et Paide Haldus lõi teise juhatuse liikme koha, kuhu kandideeris Janno Lehemets, kellega seotud ettevõtte kohta käib kriminaalmenetlus ja kellel mullu suvel oli ärikeeld. Paide Halduse nõukogu esimees ja Paide linnapea Janno Lehemetsa valimises probleemi ei näinud.
Janno Lehemets kaebas Pressinõukogule, et artiklis on hulga valeandmeid ja ebatäpsusi. Kaebaja märkis, et taotles lehelt valeväidete ümberlükkamist, kuid vastust ei saanud. Janno Lehemets ütles, et artiklis püütakse talle omistada kriminaalasja, millega tal puudub seos. Ta lisas, et seda kinnitas ka prokuratuur.
Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et ehkki kaebaja ei ole ametlikult üheski kriminaalsajas kahtlustatav ega süüdistatav, on seose tõmbamine tema isiku ja OÜ Transval Grupi pankrotikuriteo menetluse vahele kohane. Leht lisas, et Janno Lehemets oli ettevõtte omanik ja tegelik juht. Päevalehe andmetel kuulub firma alates 2013. aasta novembrist varem sarnastes skeemides osalenud tankistile.
Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogu leiab, et info kaebaja kohta on artiklis, kaebaja esitatud dokumentides ja toimetuse vastuses vastuoluline ning sellest tulenevalt tekib kahtlus loos oleva väite kohta, et kaebaja on kriminaaluurimise all.
Samuti rikkus Eesti Päevaleht koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu leiab, et selliste tõsiste süüdistuste puhul oleks pidanud ajakirjanik Janno Lehemetsale sõna andma.
Pressinõukogu