Pressinõukogu arutas Mari Martini ja Kaisa Sakariase kaebust Äripäevas 4. veebruaril 2016 ilmunud artikli „Tallinn Dollsi hämarad ärikombed“ peale ja otsustas, et leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib Tallinn Dolls kleidibrändi juhi Mari Martini äristiilist, mida iseloomustavad tasumata arved, suusõnalised kokkulepped, tehtud töö eest kinkekaart, soovitused olla FIE või teha endale OÜ. Mari Martin kinnitab artiklis, et ükski arve ei ole jäänud tasumata, kuigi viivitusi on olnud.

Mari Martin ja Kaisa Sakarias kaebasid Pressinõukogule, et allikate antud positiivsed kommentaarid on ajakirjanik pannud negatiivsesse valgusesse. Mari Martin leiab, et artikkel ei kajasta teemat, teda ja Tallinn Dollsi objektiivselt ning et lugu sisaldab faktivigu. Mari Martini hinnangul on ei ole artiklis tõestatud tasumata arved, samuti on vale info see, et ettevõttes töötab kaks inimest (tema väitel on eelmise aasta majandusaasta aruandes kirjas, et kolm). Mari Martin peab artikli allikaid ebaadekvaatseteks. Kaebajad lisavad, et ei ole nõus sellise artikliga, mille alatoon on ajakirjaniku poolt subjektiivselt valitud.

Äripäev vastas Pressinõukogule, et artiklis on märgitud allikate kaebused selle kohta, et arved on jäänud neile õigeaegselt tasumata ning nad on ise pidanud oma töötasu välja nõudma. Leht lisas, et arvete tasumisega viivitamist kinnitab ka Mari Martin ise. Äripäev märkis, et ettevõtte 2014. aasta aruandes on kirjas, et Tallinn Dollsis on tööl kaks töötajat. Leht lisas, et toimetusele jääb ebaselgeks, keda artikli allikatest hindab kaebaja ebaadekvaatseks. Leht kinnitas, et artikkel tugines mitmele allikale ja need olid usaldusväärsed. Leht lisas, et Kaisa Sakariase ema allikas ei ole ja Äripäeva ajakirjanik ei ole temaga kunagi rääkinud. Äripäev ütles, et pärast artikli ilmumist ei ole lehele teatanud ükski artikli allikaks olnud inimene, et ta pole artikliga nõus.

Pressinõukogu otsustas, et Äripäev ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu ei kahtle esitatud materjalide põhjal allikate usaldusväärsuses. Samuti kinnitab ka kaebaja arvete tasumisega hilinemist. Ülejäänud kaebaja poolt viidatud faktivead ei leidnud kinnitust.

Pressinõukogu hinnangul ei ole artikli tooni mittemeeldimine kaebajatele aluseks ajakirjanduseetika koodeksi rikkumisele.