Kaebus nr 632
Pressinõukogu otsus 31.03.2016 | TAUNIV.
LP rikkus head ajakirjandustava.

Pressinõukogu arutas Herman Simmi kaebust Eesti Päevalehe LP-s 23. jaanuaril 2016 ilmunud artikli „Veiko Kulla: bravuuri ja enesekindlust oli ehk liiga palju“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Intervjuu Veiko Kullaga räägib 25 aasta tagustest sündmustest. Muu hulgas räägib Veiko Kulla ka Herman Simmist.

Herman Simm kaebas Pressinõukogule, et artikkel sisaldab tema kohta faktivigu ja sõimu. Kaebaja märgib, et Veiko Kulla väide, et ta varastas politseile humanitaarabi korras saadetud hambaarstikabineti sisustuse on vale. Herman Simm märkis, et politseile ei ole keegi kunagi mingit hambaravitehnikat ega sisustust saatnud. Herman Simm lisas, et tookord viidi läbi sisejuurdlus ja mingit kuritegu selle käigus ei tuvastatud. Herman Simmi sõnul oli tegemist tema eksabikaasale saadetuga ja saatjateks olid naise patsiendid. Herman Simm lisas, et kui SIA algatas tema vastu kohtumenetluse, siis ei ilmunud SIA esindajad peale tema vastulauset enam kohtusse ja protsess lõpetati. Samuti peab kaebaja valeks väidet, et ta vallandati „hambaravikabineti sisustuse varguse eest“.

LP vastas Pressinõukogule, et on intervjueeritava vaba valik, kuidas ajakirjaniku küsimustele vastata, milliseid väiteid esitada ja kanda enda esitatud väidetega kaasnevat vastutust. Leht leiab, et eelkõige on antud juhul väite paikapidavuse eest vastutav Veiko Kulla. Siiski soovis ajakirjanik vältida valeväidete esitamist ja kontrollis põhjalikult esitatud fakte. Seda, et hambaravitehnika vargus siiski aset leidis, kinnitavad tõendid (endine politsei peadirektori kt Jaan Toots kinnitas, et korraldatud juurdluse käigus selgus hambaravi tehnika sattumine kaebaja abikaasa ettevõttesse, kahtlasi tehinguid mainib Ain Seppik, vargust mainib Kalle Klandorf, lisaks on vargusest juttu mitmetes teistes artiklites). Kuna kaebaja elab kinnipidamisasutuses ei olnud ajakirjanikul võimalik küsida tema kommentaari väidetava varguse kohta. Samas, arvestades tõendite rohkust, mis kinnitavad varguse toimumist, ei saanud ajakirjanikul tekkida põhjendatud kahtlust varguse asetleidmise osas.

Pressinõukogu otsustas, et LP rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu leiab, et Herman Simmi kohta on intervjuus visatud õhku karm faktiline süüdistus (hambaravikabineti sisustuse vargus), mis oleks vajanud Herman Simmi kommentaari.

Pressinõukogu ei langeta otsust kaebaja poolt viidatud faktivigade kohta, sest pooled ei ole esitanud tõendusmaterjale.

Pressinõukogu