Pressinõukogu arutas Martin Napa kaebust Eesti Rahvusringhäälingus 17. veebruaril 2016 eetris olnud Pealtnägija peale ja otsustas, et Pealtnägija ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Pealtnägija saatelõik räägib Martin Napast, kes erinevaid skeeme ja lepinguid kasutades väidetavalt petab inimestelt suuri summasid välja ning kelle suhtes on käimas eraisiku pankrot.

Martin Napa kaebas Pressinõukogule, et Pealtnägija esitas tema kohta eksitavat infot, kuid tema selgitusi ei arvestatud. Kaebaja leiab, et saatelõigu eesmärk oli tekitada talle põhjendamata kannatusi süüdistades teda kümne aasta tagustes asjades.

Eesti Rahvusringhääling vastas Pressinõukogule, et saatetegijate ja Martin Napa kirjavahetusest ilmneb, et kaebaja oli teemast teadlik juba 2015. aasta aprillist. Kokkulepitud ajal Martin Napa teleintervjuud andma ei tulnud, kuid saatis oma kirjalikud seisukohad, millest olulisemaid saates tsiteeriti. Peale saadet pakuti kaebajale samuti korduvalt vastamise võimalust, kuid Martin Napa ei ole neid võimalusi kasutanud. Rahvusringhääling vastas, et kontrollis infot erinevatest allikatest ja saatelõigus käsitletakse mitmeid kaasusi. Rahvusringhääling lisas, et loo tegemiseks oli ülekaalukas avalik huvi, kuna tegemist on vastuolulise juhtumiga ühest Eesti suurimast eraisiku pankrotist.

Pressinõukogu otsustas, et Pealtnägija ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul oli teema kajastamiseks ülekaalukas avalik huvi, saatelõigus on palju erinevaid allikaid ja ka Martin Napale pakuti korduvalt sõna. Kuna Martin Napa intervjuud ei andnud, siis kasutati saates tema kirjalikke vastuseid.