Pressinõukogu arutas Veet Mano Wannaquoti kaebust TV3 saates „Kuuuurija“ 17. mail 2016 eetris olnud saatelõigu peale ja otsustas, et TV3 rikkus head ajakirjandustava.

Saatelõik räägib tuntud blogijast, kes raske haiguse ajal pöördus abi saamiseks tuntud selgeltnägija Veet Mano poole. Selgeltnägija soovitas blogijale dieeti ja spetsiaalseid harjutusi. Saatelõigus ütleb Veet Mano üks teine patsient, et temal soovitas selgeltnägija rohtudest loobuda. Saatelõik esitab ka küsimused, kas Veet Mano poolt on tegemist äriga ja kas ta vastutab oma soovituste eest.

Veet Mano Wannaquot kaebas Pressinõukogule, et saatelõigus süüdistatakse teda blogija Kadri Luige surma põhjustamises. Samuti esitatakse retooriline süüdistav küsimus „Kas Veet Mano vastutab oma õpetuste ja sõnade eest?“. 2013. aastal eetris olnud saates „Appi tuleb selgeltnägija“ kinnitas Kadri Luik kaebaja väitel, et loobus omal initsiatiivil ravimitest, kuid seda „Kuuuurijas“ ei mainitud. Kaebaja leiab, et saatelõik sisaldab valeväiteid ja muu hulgas ka seda, et tal puudub kaastunne ja et ta veeretab endalt vastutuse täielikult ära. Kaebaja ei ole rahul, et saade käsitleb teda kurjategijana, selles kasutati eksitavat montaaži ja eksitati auditooriumi.

TV3 vastas Pressinõukogule, et kaebajat ei pandud konteksti, millest võiks järeldada, et ta on kurjategija. TV3 leiab, et saates ei ole kasutatud eksitavat montaaži ega moonutatud videomaterjali. TV3 on seisukohal, et ka saatelõigu tutvustus oli kohane. TV3 lisas, et saate „Appi tuleb selgeltnägija“ seansi ajal ei öelnud Veet Mano tegelikkuses kordagi Kadri Luigele midagi tavameditsiinilise ravi jätkamise kohta ning kaebaja annab oma kaebuses eksitavat infot. TV3 hinnangul sai Veet Mano võimaluse kommenteerida Kadri Luigele antud soovitusi ja tema surma põhjustega seonduvaid asjaolusid.

Pressinõukogu otsustas, et TV3 rikkus 17. mai saates „Kuuuurija“ ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad ning uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel infol. Pressinõukogu hinnangul luuakse kaebaja suhtes saates negatiivne kontekst ja jäetakse mulje, et ta võib olla blogija surmas süüdi. Pressinõukogu leiab, et saates ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et kaebaja soovitas blogijal lõpetada ravimite võtmise.