Pressinõukogu arutas Mairo Kiho kaebust Postimehes 13. novembril 2017 ilmunud artikli „Kilekotiraha uurimine määrib plekitut Pevkurit“ peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib Reformierakonna rahastamisskandaali kriminaalasjast, millega võib olla seotud ka Hanno Pevkur. Postimehe väitel andis sellist infot uurijatele kriminaalse taustaga ärimees Mairo Kiho, kes oli lehe väitel huvitatud pakendiaktsiisi seaduse vastuvõtmisest.

Mairo Kiho kaebas Pressinõukogule, et artikli alapealkiri „Suur soov saada meelepärane seadus“ on vale. Samuti peab kaebaja artiklit kallutatuks ja leiab, et selles esineb faktivigu. Kaebaja ei ole rahul, et talle sõna ei antud.

Postimees vastas Pressinõukogule, et Eesti õigusruumis puudub täpne definitsioon „seaduste ostmisele“ ja selle fraasi kasutamine artiklis oli ajakirjanduslik kujund. Postimees märkis, et kriminaalmenetluse lõpetamise määruses oli kirjas, et Mairo Kiho andis koos kaaslasega Kalle Pallingule raha selle eest, et olla kursis, kuidas lähevad kekskonnakomisjonis pakendiseaduse eelnõu arutelud, et arutada võimalike soodustuste kehtestamist. Postimees märkis, et artikli allikaks on riigiprokuratuur ja nende infos ei ole alust kahelda. Leht lisas, et ajakirjanik küsis Mairo Kiholt kommentaari.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees ei ole rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Pressinõukogu hinnangul sisaldab artikkel erinevate osapoolte kommentaare, ka kaebaja on saanud sõna.

Pressinõukogu hinnangul ei ole artikli alapealkiri „Suur soov saada meelepärane seadus“ vale, sest kaebaja maksis koos kaaslasega 20 000 krooni selle eest, et olla seaduse valmimisega kursis.