Kaebus nr 823
Pressinõukogu otsus 20.06.2018 | ÕIGEKSMÕISTEV.
Postimees ei rikkunud head ajakirjandustava.

Pressinõukogu arutas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva kaebust Postimehes 15. märtsil 2018 ilmunud uudise „Sputnik esitab Eesti ajateenija juhtumi valguses valeväiteid“ peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.

Uudis räägib sellest, et Venemaa propagandakanal Sputnik pöördus kaitseväe poole päringuga, milles seostab Võrus end tulistanud ajateenija juhtumit vene rahvusest ajateenijate diskrimineerimisega Eesti kaitseväes.

Kaebaja leiab, et artikkel sisaldab valeväiteid, sest Sputnik ei ole uudises mainitud materjali avaldanud ja seega ei ole alustanud ka mingit propagandakampaaniat. Kaebaja hinnangul on artikli pealkiri eksitav, sest Sputnik ei ole alustanud propagandakampaaniat, vaid ainult saatis kaitseministeeriumile ja kaitseväele järelpärimise tulistamisjuhtumi kohta. Samuti ei ole kaebaja rahul, et uudises on avaldatud ühe poole arvamus ja oletus, kuid Sputniku poole pöördutud ei ole.

Postimees vastas Pressinõukogule, et uudis on koostatud peastaabi pressiteate alusel ja toimetusel ei olnud põhjust kahelda peastaabi usaldusvääruses. Postimees leiab, et avaldatud info on täpne ja usaldusväärne. Postimees leiab, et Sputnik pani oma esialgses uudises info valesse konteksti. Postimees leiab, et Sputniku seisukoht on uudises esindatud, sest tsiteeritud on peatoimetaja päringut kaitseväele.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees ei rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Kuna Sputnik avaldas 2. märtsil ajateenija tulistamise kohta loo, siis on nad teema ja kampaania ise algatanud. Pressinõukogu hinnangul kajastuvad Sputniku seisukohad nende küsimustes, mis uudises avaldati.

Pressinõukogu